Sündmused

06.02.2024 Pedagogicumi teemaseminar IX: õpetajakoolituse kutseõpingud

Loe lisa: õpetajakoolituse kutseõpingud

21.04.2024 Pedagogicumi teemaseminar X: riiklik õppekava

Loe lisa: riiklik õppekava

07.10.2024 Pedagogicumi teemaseminar XI: tehisintellekt õppetöös

Loe lisa: tehisintellekt õppetöös

27.-28. märtsil toimus Kubijal Pedagogicumi kevadine suurseminar. 

Loe lisa: Pedagogicumi kevadine suurseminar 2024

29. aprillil toimus Tartu Ülikooli raamatukogus praktikakogukonna kevadkool

Loe lisa: TÜ õpetajakoolituse praktikakogukonna kevadkool

Loe lisa: Toimus praktikakogukonna tänusündmus

06.02.2023 Pedagogicumi teemaseminar V: kaasav haridus

06.03.2023 Pedagogicumi teemaseminar VI: motiveeriv õpetamine

Loe lisa: motiveeriv õpetamine

09.10.2023 Pedagogicumi teemaseminar VII: mitmekeelsus

Loe lisa: mitmekeelsus

27.11.2023 Pedagogicumi teemaseminar VII: mitmekeelsus

Loe lisa: uurimismeetodite õpetamine õpetajakoolituses

Toimus traditsiooniline õpetajakoolituse praktikakogukonna seminar eesmärgiga toetada Tartu Ülikooli õpetajakoolituse üliõpilaste praktikajuhendajaid ja mentoreid pedagoogilise praktika läbiviimisel ning kutsuda juhendajaid ja mentoreid ühisesse arutellu õpetajakoolituse ja praktika tulevikusuundadel.

Loe lisa

Tänusündmusel kogunesid õpetajakoolituse praktikate juhendajad, asutuste koordinaatorid ning TÜ praktikaainete õppejõud Rotalia Korporatsiooni majja, et võtta kokku tegus õppeaasta, kuulata hea praktika näiteid ning jagada kätte tunnuskirjad meie silmapaistvatele ja pikaajalistele praktikakogukonna liikmetele. 

Loe lisa

24.–25. aprillil toimus õpetajakoolituse praktikakogukonna kevadkool, mille raames said Nelijärve Puhkekeskuses kokku õpetajakoolituse üliõpilaste praktikajuhendajad erinevatelt erialadelt. Kahe sisuka päeva jooksul sai juhendajateni toodud erinevaid teemasid nii konkreetselt praktikajuhendaja rollist lähtuvalt kui ka laiemalt.

Loe lisa

Pedagogicumi talvine suurseminar toimus Käärikul.

Loe lisa

05.09.2022 Pedagogicumi teemaseminar I: teadustöö tulemuslikkuse hindamine haridusvaldkonnas 

Loe lisa: teadustöö tulemuslikkuse hindamine haridusvaldkonnas

03.10.2022 Pedagogicumi teemaseminar II: kestlik areng õpetajakoolituses

Loe lisa: kestlik areng õpetajakoolituses

07.11.2022 Pedagogicumi teemaseminar III: hindamisvahendid haridusuuringutes

Loe lisa: hindamisvahendid haridusuuringutes

05.12.2022 Pedagogicumi teemaseminar IV: koostöö

Loe lisa: koostöö

Image

Toimus Tartu Ülikooli õpetajakoolituse praktikakogukonna sügisseminar, mille fookuses on kaks teemat: eneseregulatsioon ja koosõppimine praktikal. Samuti toimusid arutelud kogukonna koostöö ning praktika kvaliteedi tagamise teemadel.

Loe lisa

Kevadine suurseminar toimus 21.-22. märtsil 2022 haridusteaduste instituudi uues õppehoones.

PG suurseminari kahel tööpäeval keskenduti kahele suuremale teemale. Esimesel päeval mõtestati lahti TÜ õpetajahariduse ja haridusteaduste tegevuskava. Selle preambulas on toodud meie missioon, visioon, kolm olulisemat suurt sihti (õpetajate järelkasv, haridusteaduste tase ja akadeemiliste töötajate suurem hulk, säilenõtkus koostööks ühiskonnas oluliste probleemide lahendamisel). Järgnevalt avatakse eesmärgid, tegevused ja näitajad neljas teemavaldkonnas: teadus, õppetöö, inimesed ja organisatsiooni ning mõju ühiskonnas.

Tegevuskava aruteludes sõnastati ühiselt mõtteid sellest, mida ja kuidas on vaja prioriteetsena teha õpetajate professionaalse arengu toetamisel. Lisaks plaaniti koguda sisendit selleks, et välja töötada hindamisvahendid TÜ vilistlaste ning koolide ja lasteaedade juhtide hinnangu saamiseks haridusvaldkonna spetsialistide ettevalmistusele TÜs, meie oma töötajatelt info kogumiseks töökoormuse, ülesannete tasakaalu ja ühtekuuluvustunde kohta ning koostööparnterite hinnangu saamiseks nendega tehtud koostöö tõhususele. Aruteluaja nappuse tõttu otsustati, et nende osas kogutakse sisendit veel kirjalikult ka pärast suurseminari.

Eraldi mahuka teemana avati tegevuskavas keskena käsitletud teadusrakkude olemus. Sisendina kasutati infot 53 teadusrakust, mis olid grupeeritud uurimisteemade läheduse alusel. Toimusid rühmaarutelud teadusrakkude seniste tegevuste tutvustamiseks ja uute plaanide tegemiseks. Iga teadusrakk sai ka ülesande teiste teadusrakkude kirjeldust silmas pidades vaadata üle teadusraku kirjeldus veebi jaoks. Lisaks oodati nüüd ka ülevaadet eelmisel või käesoleval aastal tehtust. Ka selle info täiendamist ootame teadusrakkude juhtidelt veel pärast suurseminari.

Suurseminari teine päev keskendus ühiskonnas olulistest muutustest tulevate vajaduste läbiarutamisele ja plaanide tegemisele sellest, mida teha alusmoodulis ja laiemalt õpetaja kutseõpingute raames. Ülle Matsin ja Ruth Opman HTMist avasid viimaseid arenguid seoses Ukrainast saabunud õpilaste ja õpetajatega. Eraldi rühmades arutati mitmekultuurilise ja mitmekeelse kooli ja lasteaia teemasid, distantsõppe ja haridustehnoloogia kasutamist ning koostöist õpetamist, koosõpetamist ning tervist ja heaolu toetavat õppekeskkond. Nii näiteks said kirja meie ühised seisukohad Ukrainast tulnud õpilaste ja õpetajate toetamiseks ning tegevusplaan järgmisteks sammudeks (vt täpsemalt siit).

Image

Foto Karin Allik

Konverentsi salvestused on järelvaadatavad Pedagogicumi Youtube'i kontol.

11.–12. mail 2020 toimus projekti „Tartu Ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuse Pedagogicum teadus- ja arendusvõimekuse tõstmine“ veebiseminar, kus projekti tegevuste juhid andsid ülevaate asjade edenemisest ning paralleelsessioonides tutvustati projekti raames loodavaid sekkumisi.

Haridusuuendajate võrgustikufoorum Puurmani mõisakoolis.

„Koolist välja!“

• Muuseumihariduse võimalused nüüdisaegse õpikäsituse rakendamisel (läbiviija Kaja Visnapuu)
  Muuseumis õppimine ei sõltu ainult väljapanekute ja programmide sisust, vaid samavõrra õppijate eelteadmistest ja huvidest ning sellest, mida nad muuseumikülastuse vältel tegelikult teevad. Selleks, et muuseumikülastus täidaks õppe-eesmärke, tuleb käiku hoolikalt planeerida ja arvesse võtta mitmeid tegureid, alates ennevalmistusest enne muuseumisse minekut kuni muuseumi- ja kooliõpetajate omavahelise koostöö ning reflekteerivateni järeltegevusteni. Töötoa eesmärgiks on arutada selle üle, millised on muuseumihariduse võimalused arendada õppijate enesejuhtimist, ärgitada koostöist õppimist, tõsta sisemist motivatsiooni ning toetada refleksiooni õpitu üle.
• Kooliümbruse kujundamine liikumist toetavaks õppekeskkonnaks (läbiviija Margit Saluotsa)
  Õpilaste vähest liikumisaktiivsust arvestades on tungiv vajadus luua koolide ümbruses kohti, mis motiveeriks kõigi vanusegruppide õpilasi rohkem liikuma. Samuti on nappus kohtadest, mis võimaldaks lastevanematel koos lastega õues aega veeta. Kuidas luua kooli juurde mänguväljakut, kus lapsed saaksid koolivälisel ajal koos vanematega liikuda ning mida oleks päevasel ajal võimalik kasutada õppe-eesmärkidel? Töötoa eesmärgiks on arutada vajaduse ja võimaluste üle kujundada lastele, lastevanematele ja kogukonnale atraktiivset, nii liikumist kui ka õppimist toetavat kooliümbrust.

„Uuenduslike teemade ja meetodite rakendamisvõimalused“

• Riikliku õppekava läbiva teema “Tervis ja ohutus” plahvatusohutuse alateema seosed õppeainetega (läbiviija Kalvar Tammine)
  Riikliku õppekava läbivate teema käsitlemine aineõppes osutub sageli keeruliseks. Läbivate teemadega tegelemisel on otsustavaks see, kuivõrd on võimalik õpiülesandeid loogiliselt ja efektiivselt lõimida aineõppe teemadega. Näiteks on läbiva teema „Tervis ja ohutus“ plahvatusohutuse alateemat õpetajate sõnul oluliselt kergem käsitleda keemia- ja füüsikatunnis kui kunsti- või informaatikatunnis. Töötoa eesmärgiks on suurendada teadlikkust plahvatusohutuse läbivast teemast, mõtestada selle seoseid erinevate õppeainetega ja selle rakendusvõimalusi aineõppes. NB! Töötoas osalemine eeldab valmisolekut liikumiseks vabas õhus ja selleks sobivat mugavat riietust.
• Koostöise loovliikumise kasutamisvõimalused õppimise toetamisel II kooliastme ainetundides (läbiviija Anne Tamm-Kivimets)
  Koostöise loovliikumise protsessis loovad õpilased midagi uut väikestes või suuremates rühmades liikumise abil. Antud juhul on loomingu lähtekohaks ainetundides käsitletavad teemad.  Koostöise loomise etapid kattuvad suuresti tavapärases loomisprotsessis esile toodud etappidega, milleks on stiimul (teema, idee, ülesanne), avastamine, planeerimine, tegevus (loomine ja esitlemine) ja tulemuse hindamine (tagasisidestamine ja arutelu). Töötoa eesmärgiks on tutvuda koostöise loovliikumise meetodiga, teha selle kõik etapid praktiliselt läbi ning arutada selle kasutamise võimaluste üle õppetöös. NB! Töötoas osalemine eeldab valmisolekut kehaliseks väljenduseks ja selleks sobivat mugavat riietust.
• Valjult mõtlemise meetod kui õppija eneseregulatsiooni toetav vahend (läbiviija Eisi Kõiv)
  Nüüdisaegne õpikäsitus suunab õppija kujunemist ennastjuhtivaks isiksuseks, kuid selleks on vaja toetada tema eneseregulatsiooni oskust. Üks huvitavamatest viisidest on valjult mõtlemise meetod, mis võimaldab kaasata õppijaid õppeprotsessi aktiivsete osalejatena, aitab neil keskenduda ja oma tegevusi analüüsida. Õpetaja jaoks aitab valjult mõtlemise meetod näha õppija mõtete sügavust õppeülesannete täitmisel. Töötoa eesmärgiks on tutvuda valjult mõtlemise meetodiga, proovida see praktiliselt läbi ning arutada selle kasutamise võimaluste üle õppetöös. Kõigile töötoas osalenutele antakse kaasa infoleht koos soovitustega meetodi rakendamiseks.

Pedagogicumi suurseminar Kubija hotell-loodusspaas.

Tartu Raatuse koolis

Esimene sessioon: innovaatilise haridusasutuse tunnused

Töötuba: tunnuste mõõtmise viisid

Teine sessioon: efektiivse koostöövõrgustiku mudel

Töötuba: mudeli rakendamise viisid

24. mail Tartus Dorpati keskuses

Uurimustöö kui võimalus haridusuuenduseks (Äli Leijen)
The Role of University Students in Conducting Research on Schools: A Historic Consideration with Everyday Implication's (Christian K. Anderson)
Koostöö kutseõpetaja professionaalsust määrava tegurina (Meidi Sirk)
Lahenduskeskne coaching (Annika Sööt, Eike Tõnismäe)
Kuidas suurendada lootusrikkust koolis (Dagmar Kutsar)

Pärnus toimunud suureminari ettekanded:

Rändelugude töötuba (Mari-Liis Nummert)
Elukestev mäng ehk miks muuseumi asjad on katki (Tiit Kask)
Projektipõhine õpe tõsimängude loomise näitel (Martin Sillaots)
Loovustehnikate kasutamine ja loovuse arendamine klassiruumis (Elina Kallas)
Loovus, mis on mulle sinust kasu? (Eda Heinla, Kerttu Soans)

Pühajärvel

15. juuni Viljandis pärimusmuusika aidas toimuva võrgustike teemalise võrgustikufoorumi juhatas sisse Anzori Barkalaja.

• Silver Sillak (TÜ haridusuuenduskeskus) „Võrgustikud teoorias ja praktikas“
• Mariann Rikka (HTM): „Haridusalgatuste kohtumiste sari“
• Terje Tuisk (Eesti Teadusagentuur): „Üld- ja huvihariduse lõimimine LTT näitel“ (ettekanne on koostatud koos Katrin Saartiga)
• Margus Pedaste (TÜ Pedagogicum): „Kuidas õppida võrgustikus?“
• Tiina Kivirand (HTM): „Kaasamist toetav õpetaja ja eripedagoog“
• Evelyn Kiive (TÜ): „Intellektipuudega õpilane Eesti koolis“
• Liina Allikmäe, Ita Ilves (TÜ haridusuuenduskeskus): ÕpiVeski hetkeseis ja tulevik
• Kärt Leppik (TÜ Pedagogicum): „ÕpiFest: täna annan tundi mina!“
• Mari-Liis Parts (TÜ haridusuuenduskeskus): „STEAM-huviringide juhendajad kui üd- ja huvihariduse sildajad“

Missugune on tervislik digidieet? Kuidas saab põhikooli lõpuks kolm keelt suhu? Miks lapsed ei oska tekstülesandeid lahendada ega mõista tekstis ülekantud tähendusi? Kas me oskame märgata kakskeelsete laste erivajadusi? Kas kerge intellektipuude korral on parem tavakool või erikool? Kas kultuuripädevus on olemas ja kuidas seda mõõta? Aga missugune on hea lasteaed?

Pedagogicumi teisele suurseminarile tuli kokku üle 60 õpetaja, haridusteadlase ja -spetsialisti – peamiselt Tartu Ülikoolist, aga ka Tallinna Ülikoolist, Haridus- ja Teadusministeeriumist ning Tartu, Narva, Pärnu ja Põltsamaa koolidest. Tartu Ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuse Pedagogicumi juhataja professor Margus Pedaste sõnul võeti eesmärk tutvuda sellega, mis õpetajahariduse arendamisel teoksil, ning luua inimeste vahel uusi kontakte, sealhulgas eriti valdkonnaüleseid. Nagu võib aru saada seminari pealkirjast „Mida õpid noores eas, eluaeg sul seisab peas“, keskendusid ettekanded ja arutelud peamiselt õpetamisele ja õppimisele esimestel haridustasemetel.

Avaettekande tegi Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi direktor Kristi Vinter, kes esitas küsimuse, kas tänased lapsed on loomuldasa kuidagi teistsugused kui nende vanavanemad, ning vastas, et inimese aju on siiski ürgne ning aju arendamisel varases eas tuleb sellega arvestada. Uued märksõnad alushariduses on tervislik digidieet, mitmekultuursus, varane keleeõpe, erivajadused ja kaasav haridus ning vanemate harimine.

Oluline on kõrgemate kognitiivsete funktsioonide toetamine: planeerimise, enesekontrolli ja probleemilahenduse oskuste arendamine. Lapse võime kommi võtmist edasi lükata ennustab üsna hästi tema toimetulekut täiskasvanuna, kuid ka võime lükata edasi kohest rahuldust kaugema eesmärgi nimel on omandatav ja arendatav oskus. (Kommentaar saalist: iga vanem treenib lapsega poes käies ja kommiriiulist möödudes maiustamise edasilükkamist!) Arendatav on ka oma mõtlemisest mõtlemine – juba eelkooliealiselt saab paluda: räägi mulle pisut rohkem, miks sa seda mõtled; kuidas oleks saanud seda olukorda lahendada; mida teed teine kord teisiti; millest saad aru, et su töö on lõpetatud? Rõhutada tuleb pingutust, mitte kaasasündinud eeldusi, et laps hakkaks nägema iseennast oma edukuse juhtijana.

Lõpetuseks jagas Kristi Vinter soovitusi, kuidas ära hoida fantoom-taskuvärina sündroomi: mine õue kasvõi kümneks minutiks; unista, vahi lakke, sodi paberile; mediteeri või tee väike uinak; räägi inimestega silmast silma; naera. (Kommentaar saalist: väike laps mediteerib, unistab ja vahib lakke loomulikust tarkusest, aga koolis saab selle eest riielda!)

Järgmiseks esines Avatud Kooli arendusjuht Iiris Oosalu, kes tutvustas sügisel Tallinnas avatavat uutmoodi erakooli, mis toob kokku eesti- ja venekeelsed lapsed – kahte esimesse ja ühte teise klassi. Kool on sõnastanud oma väärtused: hoolime, julgeme, pühendume, tähistame. Võtmepädevused on olla julge probleemilahendaja, avatud kaaslane, isikupärane looja, tasakaalus isiksus – ning need kehtivad ka õpetajatele.

Alates 1. klassist toimib kahesuunaline keelekümblus (eesti, vene) ja inglise keele õpe keelekümbluse meetodil koos lõimitud aine- ja keeleõppega. Põhikooli lõpuks peaksid kõik õpilased saama kolm keelt selgeks. Erikeelsed lapsed on klassis koos, pool päeva õpitakse ühes ja pool teises keeles, klassis on korraga üks õpetaja ja üks samakeelne abiõpetaja. Iga õpetaja suhtleb ainult ühes keeles ning keelt vahetades liigutakse ainesisuga edasi. 

Ligi pool õppetööst toimub Avatud Koolis projektõppe vormis. Päevaplaan on selline: 8.00–9.00 pikapäevarühm, 9.00–11.00 baasõpe, 11.00–12.00 õuevahetund ja lõuna, 12.00–14.00 projektõpe, muusika ja liikumine, loovus, 14.00–17.00 huviringid ja pikapäevarühm.  Kõik õpetajad planeerivad õppetööd koos; eripedagoog töötab klassiruumides ning toetab õpetajaid märkamises ja metoodikas. Algul liigutakse ainesisuga aeglasemalt edasi, aga kolmanda klassi lõpuks ollakse teiste koolidega samal tasemel.

Kuulajad leidsid, et tegu on väga väärtusliku eksperimendiga; tunnustati eripedagoogi kaasamist meeskonda ning toodi esile, et meil puuduvad seni head hindamisvahendid, millega teha kindlaks, kas lapse õpiraskuste põhjuseks on keeleprobleemid või miski muu. Õpetajad leidsid, et selline kool pakub eriti palju võimalusi kollegiaalseks toetamiseks ja üksteiselt õppimiseks.

Järgmiseks tegid Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi algõpetuse dotsendid Krista Uibu ja Anu Palu ettekande õpilaste akadeemiliste teadmiste hindamisest matemaatika ja eesti keele näitel. Autoreid huvitab seos õppeprotsessi ja õpilaste akadeemiliste tulemuste vahel; nad on küsinud, miks meil PISA tulemuste kohaselt on vähe tippsooritajaid.

Anu Palu matemaatikatestid erinevad tavalistest tasemetöödest ja lõpueksamitest, mis keskenduvad faktidele ja protseduuridele ning milleks on võimalik harjutada. Võrdlustest mõõdab elulisemaid asju, kaasab baasmaterjali varasematest klassidest ning hindab lisaks algoritmide ja strateegiate tundmisele ka ratsionaalset mõtlemist – näiteks kas murdarvude liitmisel valitakse tunnis selgeks õpitud (aga asjatult keeruline) lahenduskäik.

Krista Uibu rääkis teadmiste hindamisest eesti keeles. Teksti mõistmine on keeruline ja raskesti mõõdetav protsess. Näiteks võib rääkida sõnasõnalisest, järeldavast ja hindavast mõistmisest. Võib öelda, et Eesti õpilastel on hea lugemise baasoskuste tase: oskus kiiresti ja korrektselt sõnu kokku lugeda, leida tekstist fakte ja sõnasõnalist infot. Lünklik on veel meie teadmine õpetajate tegevusest ja sellest, kuidas see seostub õpilaste akadeemiliste tulemustega. Kavas ongi järgmiseks tunnivaatlused, sekkumine ja selle kestuse mõju hindamine.

Ainealaste teadmiste teemat arutati edasi töötoas, kus selgus, et viiendas klassis alustavad aineõpetajad ülehindavad seda taset, kuhu lapsed neljanda klassi lõpuks klassiõpetajaga jõuavad. Hädad tekivad siis, kui õpetaja ei saa aru, kuidas laps ei saa aru. Näiteks matemaatikaga võib aga olla nii, et ka klassiõpetajal endal puudub matemaatiline mõtlemine... Abi võiks olla sellest, kui õppekava oleks mitte ainult klasside kaupa, vaid ka teemade kaupa, et oleks hea ülevaade, mis teadmised ja oskused õpilasel peaksid olema mingi klassi lõpuks näiteks kolmnurga või energia kohta.

Teist seminaripäeva alustas TÜ haridusteaduste instituudi logopeediaõppejõud Marika Padrik, kes rääkis kommunikatsioonipuuetest ning nende uurimisest. Sel alal teevad Tartu Ülikooli logopeedid koostööd arstiteaduskonnaga, psühholoogiainstituudiga, eesti keele ja üldkeeleteaduse instituudiga ning ka Tallinna Ülikooliga. Teadustöö eripära on keeleline spetsiifika, väiksed andmemahud ja kvalitatiivsed uuringud. Eestikeelsete laste kõne- ja keeleprobleeme ei uurita ju kuskil mujal maailmas. Tänaseks on välja töötatud standardiseeritud originaaltestid laste kõne hindamiseks vanuses 3–4 ja 5–6. Nende abil on võimalik kiiresti leida lapsed, kes jäävad kõne arengus maha, ja anda neile vajalikku abi.

Uuritakse ka kakskeelsete laste keelelisi oskusi; 3–4a kakskeelsete laste tase sarnaneb pigem kõne arengu hilistumisega lastele. Keelepuude tuvastamine kakskeelsetel lastel on uus teema kogu maailmas, siin ei saa kasutada ükskeelsetele lastele mõeldud teste.

Teadustöö tulevikuplaanides ongi muuhulgas testinormid kakskeelsete laste jaoks, samuti aktiivsus- ja tähelepanuhäirega ja autismispektri häirega laste kommunikatiivsed ja keelelised oskused ning õpetaja/eripedagoogi/logopeedi suhtlemine õppeolukorras.

TÜ eripedagoogika professori Evelyn Kiive ettekanne käsitles intellektipuudega õpilasi Eesti koolis. Erivajadustega õppija arendusrühm viis läbi rakendusliku uuringu, selgitamaks koolijuhtide, õpetajate ja tugipersonali valmisolekut HEV õpilaste arengu toetamiseks. Keskenduti kerge intellektipuudega õpilastele matemaatika õpetamisele lihtsustatud õppekava järgi, valimis oli 76 neljanda klassi õpilast kokku 24 tava- ja 10 erikoolist. Selgus, et lihtsustatud õppel tavakoolis on erinevad õppekorraldusmudelid: liitklass, väikeklass, üks-ühele õpe, tavaklass kohandatud materjalidega, tavaklass leebema suhtumisega "kõvasse peasse". Edasi on kavas jälgida laste arengutrajektoori, teha kahe aasta pärast kordusuuring, hinnata kaasava hariduse tulemuslikkust ning pakkuda välja sekkumismeetmed.

Evelyn Kiive märkis veel, et õpetajad on üldiselt väga tublid, kuid raskeks läheb siis, kui erineva erivajadusega lapsed on ühte klassi kokku pandud. Ta juhtis tähelepanu, et alati ei märgata 1.–2. klassis intellektipuuet – arvatakse, et „laps on sotsiaalselt arengus maha jäänud, aga küll ta jõuab järele“; alles kolmandas klassis võib laps jõuda spetsialistide vaatevälja. 

Järgmistes ettekannetes tutvustasid Margus Pedaste juhitava arendusrühma liikmed Triin Peitel, Katrin Saks ja Külli Kori üldpädevuste hindamis- ja mõõtmisvahendite arendamist. Riiklik õppekava nimetab õppes taotletavate üldpädevustena kultuuri- ja väärtuspädevust, enesemääratluspädevust, sotsiaalsele ja kodanikupädevust, koostööoskusi, õpipädevust ja digipädevust. Need on kooskõlas ka nüüdisaegse õpikäsitusega. Kõigi üldpädevuste puhul on aktuaalsed samad küsimused: kuidas neid defineerida? millised dimensioonid on eristatavad? kuidas hinnata? kuidas arendada? millised tegurid neid mõjutavad? Selgub, et väga palju loevad üldpädevuste kujunemisel vanemate kodused suhtlemisharjumused. Huvitava nüansina tuli välja, et nende pädevuste arendamiseks on rahvusvaheliselt tunnustatud meetodiks mitmepäevane looduslaager.

Suuremahulise teaduskirjanduse analüüsi põhjal on praegu valmimas gümnaasiumi üldpädevuste hindamisvahend õpetajatele. Sügisel on kavas seda koolidele tutvustada, järgneb rakendamine ja testimine, aastaks 2020 peaks valmima juhendmaterjal ja koolitused koolitajatele.

Järgmiseks esitlesid Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuse peaspetsialist Maria Jürimäe ja magistrant Birgit Pung alushariduse õppeprotsessi kvaliteedi hindamise töövahendit, mis on valmimas rahvusvahelise Erasmus+ projekti viie riigi koostöös. Lühidalt: hinnatakse lasteaia kvaliteeti 12 eri aspektis: õppekava, õppevara, füüsiline õppekeskkond, õpetaja kvalifikatsioon, laste teadmised, laste oskused, laste käitumine, laste tööde nähtavad tulemused, laste initsiatiiv, laste kaasahaaratus, laste motivatsioon ning suhted lasteaias nii laste, õpetajate kui vanemate vahel. Veebipõhist küsimustikku täitis eri riikides mitusada vastajat, nüüd algab kvalitatiivne analüüs. Seniste tulemuste põhjal võib väita, et kui koolis hinnatakse endiselt rohkem väljundit, siis lasteaias juba ka protsessi.

Lõpuks andis TÜ haridusuuenduskeskuse spetsialist Liina Allikmäe ülevaate ÕpiVeski programmist, milles püütakse start-up meetoditega saada koolidele uuenduslikku õppevara (mängud, videod, simulatsioonid, animatsioonid jm). Uue arendusvooru ideekorje toimub 21. augustist 5. septembrini ning kõiki õpetajaid oodatakse kaasa lööma ideede ja ettepanekutega – millest nad õppetööd puudust tunnevad, millest võiks olla kasu. Kogenud didaktikud võivad end pakkuda ka arendusmeeskondadesse ekspertideks.

Seminar läks nii korraldajate kui osaliste hinnangul igati korda; hinnati nii ettekandeid kui vaba mõttevahetust, kõlama jäi lootus, et mitmed välja öeldud mõtted peaksid jõudma nii koolide kui lapsevanemateni.

Pedagogicum on Tartu Ülikooli konsortsium, mille eesmärk on arendada tulevaste õpetajate koolitust ja praktikat ülikoolis ning olla vastavasisuliseks kompetentsikeskuseks. Seminari läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond projekti „Tartu Ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuse Pedagogicum arendamine“ raames.

Ettekannete slaidid:

• Liina Allikmäe ja Ita Ilves, ÕpiVeski: Olnust ja tulevikust
• Evelyn Kiive, Intellektipuudega õpilane Eesti koolis
• Iiris Oosalu, Kuidas Avatud Kool eestija venekeelsed lapsed samasse kooli kokku toob?
• Marika Padrik, Fookuses on kommunikatsioonipuue
• Margus Pedaste, Üldpädevuste mõõtvahendite tutvustus
• Krista Uibu ja Anu Palu, Õpilaste akadeemiliste teadmiste hindamine matemaatika ja eesti keele näitel
• Kristi Vinter, Mida õpid noores eas, seisab eluaeg sul peas – kuidas õppimislihast õigel ajal arendada?

Tartu Ülikooli teadlased, Haridus- ja Teadusministeerium ning head koostööpartnerid kogunesid 19.–20. oktoobril 2016 Nelijärve puhkekeskusesse avaseminarile „Oled klassik või tulevikuinimene?“, et arutleda nüüdisaegse õpikäsituse teemadel. Ühtlasi anti huvilistele ülevaade Pedagogicumi arendusrühmade eesmärkidest ja tegevustest. Ürituse läbiviimist toetas Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond projekti „Tartu Ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuse Pedagogicum arendamine“ kaudu.

Päeva alustasid Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia professor ja Pedagogicumi juhataja Margus Pedaste ja Tartu Ülikooli arengu- ja koolipsühholoogia lektor Anni Tamm, kes püüdsid mõtestada nüüdisaegset õpikäsitust, sünteesides teaduskirjandust ja selles süstematiseeritud praktilist kogemust. Nad jõudsid tulemuseni, et suurim muutus, mis kaasneb uuenenud õpikäsitusega on õppija roll, sest ka õpetaja võib olla õppija rollis. Neid rolle tuleb õpikogukonnas dünaamiliselt vahetada ja neis rollides ollakse sageli samaaegselt.

Tallinna ülikooli professor ja Haridusinnovatsioonikeskuse didaktikaarenduse suuna juht Mati Heidmets rõhutas oma ettekandes, et muutuste rakendamiseks on vaja õhinapõhiseid õppijaid ja õpetajaid.  Ta tõi huvitava faktina välja, et õpetajaid teevad eelkõige õnnelikuks rahulolu töö sisuga, koolikliima ja ühtekuuluvustunne (mitte palk!) ning õpilaste puhul nende enesetunne koolis, ühtekuuluvus ja kaasahaaratus õppimisse (mitte hinne!). Koolirõõm, enesetunne, õpikäsitus ja koolijuhtimise viis käivad käsikäes. Kõik uus ei ole ühesugune, kuid neil on sarnased jooned nt meetodite valik, suhtemustrid, koostöömallid. Igaüks saab ehitada endale sobiva tulevikumaailma.

Päeva teises pooles said kõik seminaril osalejad luua ja teistele tutvustada oma mudelit/arusaama nüüdisaegsest õpikäsitusest. Moodne ühiskond vajab ennast juhtivaid oludele kohanduvaid, aga ka keskkonda aktiivselt kujundavaid inimesi, kes on motiveeritud tegutsema üheskoos, sest ühe inimese teadmistest või oskustest jääb edukaks tegutsemiseks lihtsalt väheks. Seejärel arutleti edasi, mis on taksituseks muutunud õpikäsituse elluviimiseks ning mis veel olulisem, püüti leida ka võimalike lahendusi. Arutelu jätkus hiliste öötundideni.

Tartu Ülikooli kompetentsikeskuse Pedagogicumi töös osalevad valdkondlikud arendusrühmad. Nende eesmärk on nüüdisaegset õpikäsitust toetavate uuringute läbiviimine õpetajahariduse kõigis valdkondades ja sellele tuginevalt pakkuda terviklikku nõustamist ja koolitusi. Seminari teine päev kulus arendusrühmade tegevuste tutvustamiseks, millele järgnes põhjalik küsimuste ja vastuste voor.

Esinejate ettekanded:

• T1.2 Digipädevuste arendusrühma ettekanne
• T1.3 Hariduslike erivajadustega õppijate arendusrühma ettekanne
• T1.4 Mitmekultuurilisuse arendusrühma ettekanne
• T1.5 Alus- ja alghariduse arendusrühma ettekanne
• T1.6 Loodus- ja reaalainete arendusrühma ettekanne
• T1.7 Humanitaar- ja sotsiaalainete arendusrühma ettekanne
• T1.8 Kehaline kasvatuse ja kunsti arendusrühma ettekanne
• T1.9 Õpetaja professionaalse arengu arendusrühma ettekanne
• T1.10 Haridusasutuse juhtimise arendusrühma ettekanne

Kokkuvõtvalt võib öelda, et nüüdisaegsele õpikäsitusele pole ühte ja õiget definitsiooni selle täpseks kirjeldamiseks. Selle peab iga õppija rollis olev inimene endale ise selgeks tegema. Kuid on mõned üldised märksõnad, millele mõeldakse, kui räägitakse uuenenud õpikäsitusest. Selle keskseks ideeks on enesejuhitud koostöise õppimise toetamine, mida iseloomustab paindlikkus eesmärkide seadmisel, saavutamisel, hindamisel ja protsessi reflekteerimisel.

Tartu Ülikooli iga-aastane foorum innovatsioonikoolidele ning -sõpradele toimus sel korral Põltsamaa Ühisgümnaasiumis. Teemaks oli „Huviharidus pro formaalharidus“. Kohal olid ettevõtete, haridusasutuste, omavalitsuste ja huvikoolide esindajad nii Harju-, Tartu-, Saare-, Pärnu-, Viljandi-, Viru-, Võru-, Valga- kui ka Jõgevamaalt. Jagati parimaid praktikaid ja erinevaid vaatenurki, kuidas lõimida huviharidust formaalharidusega ning võimendati võrgustikevahelist koostööd.