Praktikad õpetajakoolituses
Tartu Ülikooli õpetajakoolituse õppekavades moodustab väga olulise osa praktika, mis annab üliõpilastele võimaluse juba õpingute varajases staadiumis katsetada ning näha, kuidas õpetaja töö õppeasutuses käib. Praktika raames saab tudeng juba õpingute käigus omandatud teoreetilisi teadmisi rakendada ning omandada õpetajatöös olulisi oskusi ning vilumusi.
Pedagoogiline praktika on kohustuslik õppetöö osa kõigi õpetajate koolituses ning moodustab vähemalt 24 ainepunkti õpetajakoolituse kutseõpingutes. Praktikamoodul ning sealsed erinevad praktikaained on tihedalt lõimunud alusmooduli ainetega ning valdkonna- ja ainedidaktikaga, et aidata üliõpilastel luua seoseid ülikoolis õpitud teoreetilise osa ning praktilise õpetajatöö vahel õppeasutuses.
Õpetajakoolituse kutseõpingutes viiakse tudengid juba esimesel semestril pideva pedagoogilise praktika raames koolidesse vaatlema ja praktiseerima. Läbivalt kolme järjestikuse semestri jooksul täidavad üliõpilased alusmooduli õppeainetega tihedalt seotud vaatlus- ja harjutusülesandeid, mis aitavad luua seoseid ülikoolis õpitud teoreetilise osa ning praktilise õpetajatöö vahel. Pedagoogilise praktikumi raames on aga tudengitel võimalus enne põhipraktikale suundumist anda kaasüliõpilastele minitunde ehk harjutada õpetajatööd turvalises keskkonnas ning saada tagasisidet enne vastava praktika alustamist õppeasutuse keskkonnas. Pideva praktika raames, mis on erialane praktika, saavad üliõpilased seostada aineõpinguid ning valdkonna- ja ainedidaktika õpinguid õpetaja tegevustega ning keskenduvad rohkem oma aine õpetamisel olulistele spetsiifilistele nüanssidele. Põhipraktikal katsetatakse juba ise kõike, mida õpingute jooksul on omandatud.
Lisaks TÜ õpetajakoolituse õppejõududele, on kõikide praktikaainete jooksul tudengitel õppeasutustes mentorid ja/või juhendajad, kes viivad tudengitega läbi mentorarutelusid, lubavad oma tunde vaadelda, juhendavad ning tagasisidestavad, et aidata üliõpilasel mõtestada praktikal kogetud ning luua seoseid teoreetiliste teadmistega. Seega on väga oluline roll praktikas just asutusel, kus üliõpilane oma praktikat sooritab ning sealsetel juhendajatel, kes samuti annavad suure ning olulise panuse üliõpilase kujunemisel õpetajaks. Meile on oluline pakkuda tudengitele võimalikult mitmekesiseid ning kvaliteetseid praktika sooritamise võimalusi ning iga asutus on siinkohal omaette väärtus.
Tartu Ülikooli õpetajakoolituse üliõpilastel on võimalus üle Eesti valida ligi 300 erineva praktikaasutuse vahel ning koostööpartnerite lai valik võimaldab õpetajakoolituse praktikat sooritada igas Eesti maakonnas. Tartu Ülikool hindab kõrgelt oma koostööpartnereid ning täname teid meie tudengite juhendamise eest ning panustamast õpetajate järelkasvu!
Õpetajakoolituse praktikamooduli neljast praktikaainest saad täpsemalt lugeda siin:
on kõigil õpetajakoolituse erialadel ühesugune. Maht on kokku 6 EAP ning võtab aset 1.–3. semestril (v.a eripedagoogid). Praktika on jaotatud kolmeks osaks: igas semestris viibib üliõpilane 4–5 päeva praktikaasutuses, kus täidab vaatlus- ja harjutusülesandeid, milles keskendutakse alusmooduli ainetes käsitletavatele üldpedagoogilistele pädevustele. Ülikoolis toimuvad teemasid kokku võtvad seminarid. Praktikaasutuses juhendab üliõpilasi mentorõpetaja, kelle põhiülesanne on läbi viia mentorarutelusid (lisaks lubab oma tunde vaadelda ja üliõpilasel veidi katsetada). Tegevõpetajad saavad praktikat teha oma töökohas.
PPP ÜLIÕPILASTE TAGASISIDE (21/22 ÕPPEAASTAL)
PPP MENTORITE TAGASISDE (21/22 ÕPPEAASTAL)
on enamasti konkreetse õppekavaga seotud vaatlus- ja osaluspraktika. Praktika maht on 3 EAP ning toimub 3. semestril. Praktika raames tehakse ka rühmakülastusi haridusasutustesse. Mentor (praktikaasutuse poolne juhendaja) võimaldab vaadelda või tunni osa läbi viia, toetab, tutvustab oma tööd, vajadusel annab tagasisidet üliõpilase tegevusele.
on pikem erialane praktika, mis erineb õppekavati. Praktika maht on 11 EAP, toimub 3.–4. semestril. Praktika raames katsetatakse kõike, mida õpingute jooksul omandatud. Praktikaasutuse poolne juhendaja lubab vaadelda tunde, toetab tundide ettevalmistamisel, analüüsib koos üliõpilasega, tagasisidestab ning annab üliõpilase tegevusele praktika lõppedes kirjaliku hinnangu.
Nendes ainetes, kus on võimalik valida lisaeriala, toimub lisaeriala praktika, mille sisu on sama, mis põhipraktikal. Maht on enamasti 3 EAP, toimub 3. või 4. semestril.
erineb õppekavati. Praktika maht on 4 EAP ning see toimub 2.–3. semestril. Sisuks on ülikoolis kaasüliõpilastele minitundide andmine, toimub ka asutuste külastusi. Videorefleksiooni korral kasutavad üliõpilased ülikooli poolt välja valitud turvalist keskkonda IRIS Connect.
