Kompetentsikeskuse arendamine
Kompetentsikeskuse arendamine (2019–2021)
Projekti „Tartu Ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuse Pedagogicum teadus- ja arendusvõimekuse tõstmine“ toetas Euroopa Sotsiaalfond.
Projekti käigus jätkasid tegevust õpetajahariduse arendusrühmad.
Peamised tegevussuunad
- Nüüdisaegse õpikäsituse toetamiseks sekkumiste väljatöötamine: haridusasutustel on võimalik vastavalt enda prioriteetidele valida erinevaid tõenduspõhiseid sekkumisi ja nende põhjal välja arendatud teenusepakette muutuste saavutamiseks.
- Kaasava hariduse rakendustegevused: ülikooli õppekavad ning lõpetajate ja tegevõpetajate pädevused vastavad paremini kaasava hariduse rakendamiseks
- Ülikooliõpe peab muutuma paindlikumaks ja paremini toetama nüüdisaegset õpikäsitust ning sellega seoses vajab toetamist õppejõudude professionaalne areng.
- Aine- ja valdkonnadidaktikat õpetavate akadeemiliste töötajate kaasamine teadus- ja arendustöösse: didaktiline teadustöö saab senisest suurema tähelepanu ja suurem osa didaktikaid õpetavaid akadeemilisi töötajaid saavad kaasatud teadus- ja arendustöösse.
- Lasteaedade ja koolide arendusvajaduste hindamine ja asjakohased sekkumised: haridusasutused saavad analüüsida oma arendusvajadusi ning kavandada vastavaid meetmeid.
- Haridustehnoloogia: eDidaktikumi ja õpianalüütiliste lahenduste ning digipegagoogiliste stsenaariumite väljaarendamine ja kasutuselevõtt, et õpiprotsess muutuks läbipaistvamaks ja tõhusamaks.
Projektijuht: Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi haridustehnoloogia professor Margus Pedaste, margus.pedaste@ut.ee
Projekti „Tartu Ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuse Pedagogicum teadus- ja arendusvõimekuse tõstmine“ käigus töötasid arendusrühmad välja mitmesuguseid sekkumisi haridusasutuste toetamiseks nüüdisaegse õpikäsituse rakendamisel. Projekti toetas Euroopa Sotsiaalfond.
P1. Nüüdisaegse õpikäsituse toetamiseks sekkumiste väljatöötamine
P1.1 Et töötada välja sekkumsied ebakindlusega toimetulemise ja avatuse toetamiseks, on kavas kohtumised välisekspertidega teoreetiliste aluste läbiarutamiseks ja täiendamiseks.
P1.2 Õpioskuste toetamiseks lasteaias ja neljas kooliastmes on algseis kaardistatud. On alustatud sekkumiste väljatöötamisega ning kogutud andmeid teadusartikli kirjutamiseks.
P1.3 Välja on töötatud üks kultuuritundliku õpetamise teemaline sekkumine õpetajatele ning katsetatud seda 4 nädala jooksul. Õpetajate pädevuse hindamiseks on täiendavalt kasutusele võetud Soome kolleegide poolt välja töötatud kvalitatiivse hindamise vahend.
P1.4 Koostööoskuste arendamiseks on välja töötatud õpiringide läbiviimise metoodika ja seda katsetatud õpetajatega. Jätkub töö sekkumise väljatöötamiseks õppejõududele.
P2. Kaasava hariduse arendamine koolides ja lasteaedades
P2.1 Selgitamaks välja kriitilised faktorid ning optimaalsed lahendused HEV-õpilaste õpetamiseks tavakoolis ja -lasteaias, on kogutud andmed põhikooli ja lasteaiaõpetajate vastavasisulistest hoiakutest ja teadmistest.
P2.2 On kaardistatud erinevad kaasava hariduse õppekorralduslikud mudelid (kaasav pedagoogiline mudel, kaasav eripedagoogiline mudel, eripedagoogiline mudel) tulenevalt sihtrühma eripäradest.
P2.3 Kaasava hariduse õppekirjanduse kaasajastamiseks on koondatud üldpilt tõlkimist vajavatest õppematerjalidest.
P2.4 Jätkub koolide nõustamisvajaduse analüüs kaasava hariduse rakendamiseks.
P2.5 Koolitus- ja nõustamispakette testitakse koostöös koolide ja lasteaedadega (Veeriku kool, Karlova kool, Piilupesa ja Klaabu lasteaiad). Mõõtevahend on tõlgitud ja kohandatud, baasmõõtmine tehtud, asutustes on kaardistatud lähteolukord ja probleemistik.
P3. Paindlikum ja nüüdisaegsem ülikooliõpe; õppejõudude professionaalne areng
P3.1 Kevadel viidi läbi intervjuud vilistlastega ning nende juhtidega, et mõista kuidas valmistas õpetajakoolitus neid oma tööks ette. Sügisel koguti üliõpilastelt andmeid, et mõista, kuivõrd toetavad õpetajakoolituse õpingud kutsekompetentside saavutamist. Andmeanalüüs on pooleli.
P3.2 Kavas on luua õpetajakoolituses uus moodul „Hariduslike erivajadustega õppija toetamine“ mahuga 12-16 EAP.
P3.3 Kaks ülikooli õppejõudu on osakoormusega kooli tööle siirdunud, selle tegevusega on kavas jätkata.
P3.4. Et töötada välja töökohapõhisele õppele orienteeritud õppeprogramm talentide toomiseks õpetajaametisse, on esitatud taotlus iSTEP programmis osalemiseks Stanfordi Ülikoolis märtsis 2020.
P4. Aine- ja valdkonnadidaktikate teaduspõhine arendus
P4.1 On toimunud õpetajate katsekoolitus aktiivõppemeetoditest, tagasiside kogutud ja analüüsitud, valminud mustand reisiõppe raamstsenaariumi artiklist.
P4.2 On välja töötatud ja läbi viivuv õpetajate koolitusprogramm, mis toetab õpilaste õpimotivatsiooni kehalise kasvatuse ja kunstiainete valdkonnas. Avaldatud on 5 teadusartiklit eelretsenseeritavas teadusajakirjas (1.1. klassifikatsioon).
P4.3 Valminud on loodusteaduslike raamideede kontseptsiooni teaduslik põhjendus, selle alusel on koostatud 6 distsiplinaarset ja 4 interdistsiplinaarset raamideede kaarti, valminud on õpilaste küsimustik ja kogutud esmased andmed, õpetajatele on valminud metoodilised soovitused ja läbi viidud täiendkoolitus, publitseeritud 2 artiklit.
P4.4 On koostatud teadusteemalise karjääriteadlikkuse õppematerjalide kriteeriumid ning valmistatud 6 õppematerjali, mis on valideerimisel. Läbi on viidud koolitus õppematerjalide koostamiseks ning koostatud instrument õppematerjalide hindamiseks. Valminud on täiendkoolitusprogramm.
P4.5 On töötatud läbi teaduskirjandus kontekstipõhisest õppest loodusainetes, loodud mudel valdkonnadidaktika ühe osa õpetamiseks ning seda katsetatud 20 üliõpilasega.
P4.6. Ainedidaktikate õpetamise mudelit ja sellega seotud alusteooriaid on tutvustatud teadusseminaridel, valminud on teadusartikkel, mis esitatakse publitseerimiseks 1.1 kategooria ajakirjas. On otsustatud, et mudeli katsetamist alustatakse alushariduse ja algõpetuse suuna ainedidaktikate ainekursustel.
P4.7 Alus- ja alghariduse õpivara valiku võimaluste, põhimõtete ja hea õpivara eesmärkide väljaselgitamiseks viidi läbi lasteaia- ja klassiõpetajate seas küsitlus (valimis 111 õpetajat). Saadud andmed on analüüsitud (kvantitatiivne sisuanalüüs, kirjeldav statistika, õpetajate rühmade võrdlemine). Artikkel on esitatud EHA ajakirja vabanumbrisse. Uuringust saadud esialgseid tulemusi tutvustati septembris 2019 rahvusvahelisel koneverentsil.
P4.8 Töötatakse välja sekkumine, mis parandab lasteaialaste ja esimese kooliastme õpilaste üldist lugemisoskust ja tekstimõistmist. Toimunud on õpilaste eeltestimine kontroll- ja sekkumiskoolide väljavalimiseks, andmete põhjal on kirjutatud teadusartikkel.
P5. Lasteaedade ja koolide arengu toetamine
P5.1 Valminud on nüüdisaegse õpikäsituse mudelil põhinev kooli sisehindamisvahend, mida asutakse järgmises faasis testima.
P5.2 Muutuste juhtimise mudeli CBAM sobivust on testitud ning on kogutud materjalid isikustatud õppe arendamise jaoks. Sünteesitud mudelit on kasutatud sisendina muutustega kohanemise faaside küsimustiku parendamisse.
P5.3 Valminud on haridusasutuste teemapõhise koostöö võrgustikukompassi prototüüp, mille alusel on võimalik disainida vastav veebirakendus.
P5.4 Valminud on LTT, üldhariduse ja kunstide/disaini valdkonna kootsimis- ja nõustamisteenuste paketi prototüüp.
P5.5 Analüüsitud on Õpiveski ja Õpifesti uuenduslike loovlahenduste formaate ja tutvutud täiendavate alustega isikustatud õppe teemal. Neile tuginevalt on välja töötatud isikustatud õppe testkoolitus ja katsetatud seda EduIdu konverentsi raames.
P.6 Haridustehnoloogiliste lahenduste arendus
P6.1 Jätkub eDidaktikumi arendus koostöös Tallinna Ülikooliga. Koostatud on eDidaktikumi andmestik, mida on kasutatud üliõpilaste õpitegevuste hindamiseks ja optimaalse õpitee soovitamiseks. Läbi on viidud tulemusi tutvustav ja edaste arendusi kavandav seminar. Otsustati kasutusele võtta SHEILA raamistik ja on tegeletud eDidaktikumi "selgroo" arendamisega sellest lähtuvalt.
P6.2. TÜ õppeinfosüsteemi andmete põhjal on loodud süsteem üliõpilaste väljalangemisohu prognoosimiseks ja selle põhjal soovituste tegemiseks erinevatel tasemetel (üliõpilane, õppejõud, programmijuht, juhtkond). Selle töö baasilt on esitatud ja vastu võetud konverentsiartikkel. Jätkub süsteemi katsetamine ja andmekogumine kõigis TÜ valdkondades.
P6.3. Tõenbduspõhisel digipädevuse mudelil põhinev test on läbi katsetatud ja vajalikud analüüsid tehtud.
P6.4. Digipedagoogika definitsioon on täpsustatud ja vajalik sõnastus jõudnud õpetajate kutsestandardisse. Valminud on esimesed sekkumiskavad.
Kompetentsikeskuse arendamine (2016–2018)
Pedagogicumi toetas aastatel 2016–2018 Euroopa Sotsiaalfondi rahastatav projekt „Tartu Ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuse Pedagogicum arendamine“ kogumahuga 1 473 630 eurot, millest 1 399 948,50 eurot moodustas Euroopa Sotsiaalfondi ja Eesti riigi toetus.
Projekti eesmärgid:
- tõhustada ja edendada õpetajaharidust ja -koolitust pakkuvate struktuuriüksuste koostööd Tartu Ülikoolis;
- tõsta õpetajakoolituses osalevate õppejõudude kompetentsust ja arendada koostööd teiste haridusasutuste ja partneritega nii Eestis kui välismaal;
- pakkuda teadus- ja vajaduspõhist nõustamist, koolitusi ja tuge haridusuuenduste elluviimisel ja muutuste juhtimisel nii koolidele kui haridusasutustele laiemalt;
- aidata kaasa partnerkoolide võrgustiku laienemisele ja sidususe suurendamisele;
- toetada, kavandada ja ellu viia rakendusliku suunaga arendusprojekte;
- didaktikavaramu ja õpikeskkonna eDidaktikum sisuline ja tehniline arendamine koostöös Tallinna Ülikooliga.
Projekti tegevussuunad:
Kooliarendusprogramm toetab Tartu ülikooli koostöös haridusasutuste ja teiste partneritega (Tallinna ülikool, haridus- ja teadusministeerium) arendusuuringuid, mis annavad praktilise väljundi õppimisse, õpetamisse ja haridusjuhtimisse.
Arendame haridusuuendusvõrgustikku, mis toetab õpetajate professionaalset arengut, jagab parimaid praktikaid ning aitab rakendada nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtteid.
Lisainfo: arendusspetsialist Kärt Leppik, kart.leppik@ut.ee
- Suurseminar "Õpime mängult, päriselt" 9.–10.05.2018 Pärnus
- Suurseminar "Nüüdisaegsed lähenemised õppimisele ja õpetamisele" 22.–23.11.2017 Pühajärvel
- Pedagogicumi kompetentsikeskuse suurseminar 10.–11.05.2017 Toilas
- Nüüdisaegse õpikäsituse seminar "Oled klassik või tulevikuinimene?" 19.–20.10.2016 Nelijärvel
- Innovatsioonikoolide foorum "Huviharidus pro formaalharidus" 20.09.2016 Põltsamaal
Loe eDidaktikumist lähemalt õppimise ja õpetamise ruumi kodulehelt.