Vabatahtlikest üliõpilastest abiõpetajate programm

Perioodil september 2024 kuni detsember 2024 saab Tartu Ülikool hüvitada üliõpilase sõidukulud mõistlikus ulatuses, kui abi vajava õppeasutuse abistamiseks peab liikuma ühest asulast teise kas ühis- või isikliku transpordiga. Asula piires liikumise sõidukulu ei hüvitata. Samuti võidakse sõidukulusid mitte hüvitada, kui need on ebamõistlikud. Vabatahtlik vastutab registreerimisel märgitud abistamise piirkonna valikul ja oma abiõpetajana toimetatud kontakttundide planeerimisel selle eest, et sõidukulud oleksid kontakttundide arvu suhtes mõistlikud - sõidukuluhüvitise summa ei tohi ületada selle kuu stipendiumi summat. 

Sõidukulu hüvitise saamiseks tuleb üliõpilasel möödunud kuul tekkinud sõidukulu hüvitamise taotlus esitada digiallkirjastatult koos sama kuu koondaruandega Pedagogicumi spetsialistile Mari Vallik (mari.vallik@ut.ee). Taotluse vormid leiad siit: isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise taotluse vorm | ühistranspordi sõidukulude hüvitise taotluse vorm.  Taotlusele peavad olema lisatud kütusetšekid või ühistranspordi piletid. Kütusetšeki kuupäev võib sõidu toimumise kuupäevast erineda kuni 7 päeva võrra. Võimalusel lisa kütusetšekid või ühistranspordi piletid taotlusega samasse digikonteinerisse. 

Stipendiumi makstakse summas 10 eurot kontakttunni kohta igakuiselt eelmisel perioodil sooritatud kontakttundide arvu alusel maksimaalse tundide arvu ulatuses (kuni 80 tundi kuus). Stipendiumi määramise tingimus on kuuprotokollide õigeaegne esitamine.  Hilinenud protokolle ei arvestata. 

Stipendiumi saamiseks tuleb üliõpilasel:
1. esitada praktika protokoll vabatahtliku töö perioodil kuni 13. detsember 2024 iga töönädala lõpus (reedel) Pedagogicumi spetsialistile Mari Vallik (mari.vallik@ut.ee);
2. esitada eelmise kuu andmete kohta õppeasutuse kontaktisiku poolt digiallkirjaga kinnitatud protokoll järgmise kuu 5. kuupäevaks (sel perioodil vastavalt 05.10.24, 05.11.24, 05.12.24 ja detsembrikuu tundide protokoll 13.12.2024) Pedagogicumi spetsialistile Mari Vallik (mari.vallik@ut.ee).

NB! Stipendiumit ei ole võimalik välja maksta kui üliõpilane on akadeemilisel puhkusel või õpib ülikoolis eksternina!

Vabatahtlikku tööd saab arvestada TÜ õpingutes vabaainena SVHI.01.106 „Õppijate ja õpetajate toetamise praktika II“. NB! Vabatahtlike programmis võib osaleda ka ilma ainele registreerumata. 

Praktika on vabatahtlik õppetöö osa, mille eesmärgiks on koolis/lasteaias läbiviidava õppe- ja/või kasvatustöö kogemuse ja selle mõtestamise kaudu toetada üliõpilaste kujunemist õpetajaks/tugispetsialistiks.
Praktikaaine kogumaht on 3 EAP, millest
12 tundi – kokkulepete sõlmimine õpetajaga ning eneseanalüüsi koostamine;
66 tundi – kõik kooli/lasteaia praktikajuhendajaga kokku lepitud tegevused, mida üliõpilane teeb õpilaste/laste õppe- ja/või kasvatustöö toetamiseks, sh  ettevalmistavad tegevused ja kontakttunnid.
Aine läbimiseks vajalik kontakttundide arv on 26 (astronoomilist) tundi.

Üliõpilase kontaktisik õppeasutuses on õpetaja ja/või kooli/lasteaia praktika koordinaator. Ülikoolipoolne üliõpilase ja praktikajuhendaja kontaktisik on Pedagogicumi spetsialist Mari Vallik (mari.vallik@ut.ee).

• Ülikoolipoolne kontaktisik teavitab kirjalikult haridusasutust ja üliõpilast võimalikust koostööst, sh edastab mõlemale poolele kontaktandmed (e-post). 
• Üliõpilane ja õpetaja või kooli/lasteaiapoolne kontaktisik lepivad omavahel kokku tegevustes, mis on kooskõlas praktika eesmärgi ja mahuga.
• Üliõpilane täidab praktika ajal kokkulepitud tegevused. 
• Üliõpilane täidab praktika ajal jooksvalt praktika protokolli ning esitab selle kuni 13. detsembrini 2024 iga töönädala lõpus (reedel) Pedagogicumi spetsialistile.
• Üliõpilane esitab eelmise kuu andmete kohta õppeasutuse kontaktisiku poolt digiallkirjaga kinnitatud protokolli tähtaegadeks (05.10.24, 05.11.24, 05.12.24 ja detsembrikuu tundide protokolli 13.12.2024) Pedagogicumi spetsialistile.
• Perioodi lõppedes analüüsib üliõpilane praktikakogemust, vastates eneseanalüüsi küsimustikule, mis saadetakse osalejatele semestri lõpus.

Aine sooritamise tingimusteks on üliõpilase poolt nõuetele vastavate protokollide esitamine ülikoolipoolsele kontaktisikule ja eneseanalüüsi küsimustiku täitmine. Õppeaine lõpphindamine on mitteeristav.
Aine tühistamise lõpptähtaeg on 29.12.2024 – kui aine läbimiseks vajalikud tunnid (26 astronoomilist kontakttundi) semestri lõpuks tõenäoliselt täis ei saa, tuleb selleks kuupäevaks ainelt maha registreeruda. NB! Palun ära registreeru ainele enne kui programmi raames haridusasutusega koostöö jõustunud on.  Ainele saab registreeruda semestri lõpuni. Peale ÕISis registreerumise tähtaega võta ühendust Pedagogicumi spetsialistiga (mari.vallik@ut.ee).

• Prof. Stephen Krasheni lühiloeng keele omandamisest (inglise keeles)
• Õpetlikud ÜLEMINEKU ja KEELEKÜMBLUSE tunnid Õpetajate Lehe YouTube'i kanalil
• LAK-õppe ja keelekümbluse grupp Facebookis
• Eesti keele teise keelena õpetajate grupp Facebookis
• Ära sunni venelast eesti keelt tuupima, parem räägi temaga!
• Eesti ja eestivene noored: “Meil on koos nii äge!”
• Me kõik oleme eesti keele õpetajad
• Tunnis rehielamust rääkides vene noored eesti keelt selgeks ei saa. Nad vajavad huvitavat ja aktiivset eesti keele õpet!
   
• Iga asi omal ajal ehk ärge alustage grammatikast
• Mäng muudab eesti keele eluliseks ja põnevaks
• Teises keeles õppimise toetamine
• Jalutuskäik mitmekesise eesti keele aias
• Keelesaade: eesti keel teise keelena
• Kuue samba taga. Kuidas toetada muu emakeelega õpilast eestikeelses koolis ja täiskasvanud sisserändajat keeleõppel?

• Muukeelne laps Eesti haridusasutuses: muu kodukeelega laps klassis - õpetaja vaatenurk. Veebiloeng. Maria Kihlevelt (teise keele omandamine ja õppimine, muu kodukeelega õpilase õpetamise eripärad, füüsilise ja emotsionaalse õpikeskkonna loomine, eesti keele oskuse ja õpioskuste arendamine, LAK-õpe, õppemeetodi, materjalid ja õppevara) (65 min) 

• Muukeelne laps Eesti haridusastuses: kas iga õpetaja on keeleõpetaja? Veebiloeng. Anna Golubeva (Keeleõppe aspektid üldõpetuses (sh ka õppe- ja kasvatustegevustes) ja aineõppes: eesmärgistamine ja hindamine, õppekeskkond, õpetaja keeleteadlikkus) (58 min) 

• Muukeelne laps Eesti haridusasutuses: mitmekultuuriline klassiruum. Veebiloeng (58 min) Mare Oja (kultuuritundlik õpetamine, tundlike teemade käsitlemine, strateegiad mitmekesiste arvamustega toimetulekuks, tööriistad argumenteeritud mõttevahetuseks) 

• Keeleõppekorraldus lasteaias:
  personal kui keeleline eeskuju, laste vestlused ja jutustused, keelelise arengu keskkond, kasvatajate koostöö (24 lk)
• Meie mitmekultuuriline lasteaed:
  eesti keele õppimise toetamine, laste omavahelise suhtlemise ja koostegutsemise soodustamine, lasteaedades toimunud ürituste näiteid, valik mänge ja mänguvõtteid igapäevastegevuste toetamiseks ja keelearenduseks, soovitusi luuletuste, laulude ja muinasjuttude kasutamiseks, õppemängud (34 lk)
• Lasteaialaps keeleõppijana:
  lapse kui võõrkeeleõppija eripära, lapse keeleõppimist mõjutavad asjaolud, lapse keeleõppe soodustamine (8 lk)

Vt ka Haridus- ja Noorteameti soovitatud materjale