Autor:
Tartu Ülikool

Vabatahtlikest üliõpilastest abiõpetajate programm

Haridus- ja Teadusministeeriumi toel on 2023. aasta sügissemestril loodud uus vabatahtlike programm. Koolidele ja lasteaedadele pakuvad tuge Tallinna ja Tartu Ülikooli üliõpilased abiõpetajatena eesti keelest erineva kodukeelega laste õpetamisel. Sarnast abiõpetajate programmi on edukalt rakendatud juba koroonapandeemia mõjude leevendamisel ning Ukraina laste toetamisel.

 

Õpetajale

Abivajadusest saab märku anda siin!

Vabatahtlik õpetajakoolituse üliõpilane Tartu Ülikoolist saab tulla kooli ja lasteaeda abiks nii distantsilt kui füüsiliselt ning tema praktikaülesanded on otseselt seotud eestikeelsele õppele ülemineku ja/või eesti keelest erineva emakeelega õpilaste õppe toetamisega.

Koolidele ja lasteaedadele on see tasuta!

 

Üliõpilasele

Oma valmisolekust aidata anna märku siin!

Haridus- ja Teadusministeeriumi toetus võimaldab ülikoolidel suunata üliõpilasi koolidesse ja lasteaedadesse õpetajaid ja õpilasi toetama.

Saad valida Sulle sobiva koha ja abi andmise vormi ning kui leidub asutus, kelle vajadused nendega kattuvad, viime teid omavahel kokku.

Programmis osalejatele on saadaval abimaterjalid, mille soovitame iseseisvalt läbi töötada. Oleme vabatahtlikule toeks kogu programmis osalemise aja vältel.

Vabatahtlikule on võimalik

  • maksta üliõpilasele stipendiumi (10 eurot 60 min)
  • hüvitada üliõpilase sõidukulud õppeasutuse abistamisel
  • arvestada vabatahtlikku tööd vabaainena SVHI.01.106 „Õppijate ja õpetajate toetamise praktika II“ (3 EAP) 
    • vabaaine punktide saamiseks tuleb ainele registreeruda
  • pakkuda programmi raames täiendavat vajaduspõhist nõustamist

Vabatahtlikuna tuleb lähtuda töö- ja puhkeaja seadusest

Vabatahtlik peab oskama eesti keelt vähemalt B2 tasemel.

Stipendiumit pole võimalik välja maksta ega sõidukulusid hüvitada kui üliõpilane on akadeemilisel puhkusel või õpib eksternina.

Perioodil november 2023 kuni juuni 2024 saab Tartu Ülikool hüvitada üliõpilase sõidukulud, kui abi vajava õppeasutuse abistamiseks peab liikuma ühest asulast teise kas ühis- või isikliku transpordiga. Sõidukulu hüvitise saamiseks tuleb üliõpilasel mööduval kuul tekkinud sõidukulu hüvitamise taotlused-aruanded (isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise taotluse vorm | ühistranspordi sõidukulude hüvitise taotluse vorm) esitada digiallkirjastatult (tähtajad 05.02.24, 05.03.24, 05.04.24, 05.05.24, 05.06.24) Pedagogicumi spetsialistile Mari Vallik (mari.vallik@ut.ee), kellelt saab vajadusel küsida täiendavat infot. Kütusetšeki kuupäev võib erineda sõidu toimumise kuupäevast kuni 7 päeva võrra, st kui pead enam liikuma, siis tangi ja kogu mitu tšekki. Kui oled taotluse tabelist läbitud kilomeetrid kokku arvutanud, siis arvesta näidise alusel ka kütusekulu. Selle alusel hüvitab ülikool kütusekulu. Võimalusel lisa kütusetšekid või ühistranspordi piletid taotlusega samasse digikonteinerisse.

Stipendiumi saamiseks tuleb üliõpilasel:
1. esitada praktika protokoll vabatahtliku töö perioodil kuni 1. juuni 2024 iga töönädala lõpus (reedel) Pedagogicumi spetsialistile Mari Vallik (mari.vallik@ut.ee);
2. esitada eelmise kuu andmete kohta õppeasutuse kontaktisiku poolt digiallkirjaga kinnitatud protokoll tähtajaks (05.02.24, 05.03.24, 05.04.24, 05.05.24, 05.06.24) Pedagogicumi spetsialistile Mari Vallik (mari.vallik@ut.ee).

 

NB! Stipendiumit on võimalik välja maksta vaid aktiivsetele üliõpilastele, st pole võimalik välja maksta kui üliõpilane on akadeemilisel puhkusel või ülikoolis eksternina!

Vabatahtlikku tööd saab arvestada TÜ õpingutes vabaainena SVHI.01.106 „Õppijate ja õpetajate toetamise praktika II“.
Praktika on vabatahtlik õppetöö osa, mille eesmärgiks on koolis/lasteaias/ülikoolis läbiviidava õppe- ja/või kasvatustöö kogemuse ja selle mõtestamise kaudu toetada üliõpilaste kujunemist õpetajaks/tugispetsialistiks.
Praktika kogumaht on 3 EAP:
12 tundi – kokkulepete sõlmimine õpetajaga/õppejõuga ning eneseanalüüsi koostamine;
66 tundi – kõik kooli/lasteaia/ülikooli praktikajuhendajaga kokku lepitud tegevused, mida üliõpilane teeb õpilaste/laste õppe- ja/või kasvatustöö toetamiseks või ülikoolis õppeassistendina õppejõu toetamiseks, sh ka ettevalmistavad tegevused.
Seega see ei eelda praktika 66 tundi otsest õppe- ja/või kasvatustöö läbiviimist – aine läbimiseks vajalik kontakttundide arv on vähemalt 26 (astronoomilist) tundi.
Üliõpilase kontaktisikuks praktika õppeasutuses on praktikajuhendaja ja/või kooli/lasteaia praktika koordinaator. Ülikoolipoolne üliõpilase ja praktikajuhendaja kontaktisik on Pedagogicumi spetsialist Mari Vallik (mari.vallik@ut.ee).

  • Ülikoolipoolne kontaktisik teavitab kirjalikult praktikaasutust ja üliõpilast võimalikust koostööst praktika läbimiseks, sh edastab mõlemale poolele kontaktandmed (e-post). 
  • Üliõpilane ja praktikajuhendaja lepivad omavahel kokku tegevustes, mis on kooskõlas praktika eesmärgi ja mahuga.
  • Üliõpilane täidab praktika ajal praktikajuhendajaga kokkulepitud tegevused. 
  • Üliõpilane täidab praktika ajal jooksvalt praktika protokolli ning esitab selle kuni 31. mai 2024 iga töönädala lõpus (reedel) Pedagogicumi spetsialistile Mari Vallik (mari.vallik@ut.ee).
  • Üliõpilane esitab eelmise kuu andmete kohta õppeasutuse kontaktisiku poolt digiallkirjaga kinnitatud protokolli tähtaegadeks 05.02.24, 05.03.24, 05.04.24, 05.05.24, 05.06.24 Pedagogicumi spetsialistile Mari Vallik (mari.vallik@ut.ee).
  • Praktika lõppedes üliõpilane analüüsib praktika kogemust, vastates eneseanalüüsi küsimustikule, mis saadetakse osalejatele programmi lõpus.

Praktika sooritamise tingimusteks on üliõpilase poolt nõuetele vastavate protokollide esitamine ülikoolipoolsele kontaktisikule ja eneseanalüüsi küsimustiku täitmine. Õppeaine lõpphindamine on mitteeristav.
Aine tühistamise lõpptähtaeg on 28.04.2024 – kui aine läbimiseks vajalikud tunnid (26 astronoomilist kontakttundi) semestri lõpuks tõenäoliselt täis ei saa, tuleb selleks kuupäevaks ainelt maha registreeruda! Sellisel juhul palun võtta ühendust Pedagogicumi spetsialistile Mari Vallik (mari.vallik@ut.ee).

 

 

 

Toetavad materjalid

  • Muukeelne laps Eesti haridusasutuses: muu kodukeelega laps klassis - õpetaja vaatenurk. Veebiloeng. Maria Kihlevelt (teise keele omandamine ja õppimine, muu kodukeelega õpilase õpetamise eripärad, füüsilise ja emotsionaalse õpikeskkonna loomine, eesti keele oskuse ja õpioskuste arendamine, LAK-õpe, õppemeetodi, materjalid ja õppevara) (65 min)
  • Muukeelne laps Eesti haridusastuses: kas iga õpetaja on keeleõpetaja? Veebiloeng. Anna Golubeva (Keeleõppe aspektid üldõpetuses (sh ka õppe- ja kasvatustegevustes) ja aineõppes: eesmärgistamine ja hindamine, õppekeskkond, õpetaja keeleteadlikkus) (58 min)
  • Muukeelne laps Eesti haridusasutuses: mitmekultuuriline klassiruum. Veebiloeng (58 min) Mare Oja (kultuuritundlik õpetamine, tundlike teemade käsitlemine, strateegiad mitmekesiste arvamustega toimetulekuks, tööriistad argumenteeritud mõttevahetuseks)
  • Keeleõppekorraldus lasteaias:
    personal kui keeleline eeskuju, laste vestlused ja jutustused, keelelise arengu keskkond, kasvatajate koostöö (24 lk)
  • Meie mitmekultuuriline lasteaed:
    eesti keele õppimise toetamine, laste omavahelise suhtlemise ja koostegutsemise soodustamine, lasteaedades toimunud ürituste näiteid, valik mänge ja mänguvõtteid igapäevastegevuste toetamiseks ja keelearenduseks, soovitusi luuletuste, laulude ja muinasjuttude kasutamiseks, õppemängud (34 lk)
  • Lasteaialaps keeleõppijana:
    lapse kui võõrkeeleõppija eripära, lapse keeleõppimist mõjutavad asjaolud, lapse keeleõppe soodustamine (8 lk)

Vt ka Haridus- ja Noorteameti soovitatud materjale

 

Loe vabatahtlike programmis osalenud üliõpilaste ja haridusasutuste esindajate tagasisidet

PG kevadine suurseminar 2024

Pedagogicumi kevadine suurseminar 2024 Kubijal

Foto on dekoratiivne

Narva kolledžis tutvustati maakonna õpetajatele keeleõppevõimalusi

Foto on dekoratiivne

Praktikakogukonna kevadkool