Vabatahtlike programm - korduma kippuvad küsimused (üliõpilasele)
Siit leiad vastused sagedastele küsimustele. Kui sa oma küsimusele vastust ei leia, võta julgelt ühendust Pedagogicumi spetsialistiga e-posti aadressil mari.vallik@ut.ee.
Vabatahtliku abiõpetaja ülesanded sõltuvad kokkuleppest õpetajaga, kus on vabatahtliku kasu kõige suurem. Abiõpetaja saab näiteks olla abiks õppematerjali ettevalmistamisel (nt töölehed, esitlused, videod, testid, ristsõnad, mängud), individuaalsel tööl õpilastega, uue materjaliga tutvumisel, mängutegevustes, õpitu kordamisel, keeleõppe toetamisel, sihtkeeles eneseväljenduse arendamisel ja nendega rääkimisel vms. Vabatahtlik abiõpetaja ei ole asendusõpetaja - ta ei pea tervele klassile/rühmale õppe- ja kasvatustegevusi läbi viima õpetaja asemel.
Kuigi vabatahtlikelt oodatakse vastustundlikku suhtumist tehtud kokkulepetesse, pea meeles, et vabatahtlik abiõpetaja ei ole palgaline töötaja - sul on õigus ülesannete täitmisest keelduda, kui sa ei tunne end selleks pädevana, või koostöö katkestada.
Vabatahtlike abiõpetajate programmi võivad registreeruda kõik Tartu Ülikoolis õppivad üliõpilased, kes valdavad eesti keelt vähemalt B2 tasemel. Registreerunud vabatahtlikult eeldatakse pakkumistele (e-posti teel) ja haridusasutuse e-kirjadele mõistliku aja jooksul vastamist ning kui haridusasutusega on koostöös kokkuleppele jõutud, siis nendest kokkulepetest kinni pidamist.
NB! Kui vabatahtlik ülikoolipoolse koordinaatori või haridusasutuse kirjadele ei reageeri, eeldame, et ta ei soovi programmis enam osaleda ja üliõpilane eemaldatakse aktiivsete vabatahtlike nimekirjast. Palun veendu, et registreerud programmi meiliaadressiga, mida jälgid aktiivselt.
Jah, programmi võivad registreeruda kõigi õppekavade ja õppetasemete üliõpilased, kes tunnevad huvi õpetajaameti vastu ja tahavad õpetajaid ja õpilasi koolides ning lasteaedades toetada. Kõigil registreerunutel, aga eriti väljastpoolt õpetajakoolituse õppekavasid õppivatel üliõpilastel on väga soovitav läbi töötada kõik abimaterjalid programmi kodulehel ning läbi teha meie eneseanalüüsi test alustavale vabatahtlikule.
Ei pea. Vabatahtliku tegevuse eest on võimalik saada ainepunkte, kui registreerud vabaainele SVHI.01.106 Õppijate ja õpetajate toetamise praktika II, aga see on vabatahtlike abiõpetajate programmist eraldiseisev. Vabatahtliku abiõpetajana saab tegutseda ka ilma ainele registreerumata.
Ei. Vabatahtliku tegevuse eest on võimalik saada vabaaine ainepunkte, kui ÕISis registreeruda samal semestril vastavale ainele SVHI.01.106 Õppijate ja õpetajate toetamise praktika II (3 EAP). Tegemist on vabaainega ja sellega ei saa asendada põhipraktikat või muid kohustuslikke praktikaaineid. Vabaaine ainepunktide saamiseks tuleb sooritada 26 kontakttundi, esitada õigeaegselt aruanded ja täita semestri lõpus eneseanalüüsiküsimustik.
NB! Palun ära registreeru ainele enne kui programmi raames haridusasutusega koostöö jõustunud on.
Sama koodiga vabaainet saab sooritada vaid ühel korral. Kui oled vabaaines arvestuse kirja saanud, siis järgmisel semestril enam samale ainele registreeruda ei saa.
Registreerudes saab märkida sobiva asula/piirkonna, kus vabatahtlik saab abiõpetajaks käia, täpsustada haridusastme/vanuserühma ja ained, mille õpetamisel saaks vabatahtlik toeks olla. Üliõpilane viiakse kokku sobiva haridusasutusega/õpetajaga, kes on oma abivajadusest teada andnud ja programmi registreerunud. Sobiva kooli või lasteaia leidumisel saadetakse vabatahtlikule pakkumine e-posti teel, mille vabatahtlik võib vastu võtta või tagasi lükata. Vabatahtlikule ei saadeta korraga valikut mitmest õppeasutusest - kuna asutusi viiakse vabatahtlikega kokku jooksvalt, ei tohi tekkida olukorda, kus üks viibiv vastus takistab teiste pakkumiste välja saatmist.
Kui vabatahtlikul on eelneva kogemuse/praktika kaudu sõlmitud kooli või õpetajaga eelkokkulepe, siis palume sellest eraldi teada anda või registreerudes ära märkida, millise asutusega/õpetajaga on eelkokkulepe olemas.
Ei. Koolid/lasteaiad ei registreeru asutusena, vaid abivajaduse registreerib üldjuhul õpetaja, kes oma klassi või rühma vabatahtlikku ootab ning ühes koolis/lasteaias võib eri klassides/rühmades toimetada korraga ka mitu vabatahtlikku abiõpetajat. Registreerumisel kasutatud kontaktandmeid ei tehta avalikuks.
Pakkumise saatmisel arvestatakse alati asula/piirkonnaga, kus üliõpilane on valmis abi osutama, ning õpilaste vanuserühma/õppeastet, mis on registreerudes ära märgitud.
Asutusi ja üliõpilasi viiakse kokku jooksvalt. Kui kiiresti vabatahtlik haridusasutusega kokku viiakse, sõltub sellest, kui palju abivajavaid koole/lasteaedu on vabatahtlikule sobivas piirkonnas registreerunud. Arvestada tuleks sellega, et eriti Tartu linna piires võib haridusasutusega kokku viimine võtta aega, sest Tartus on reeglina vabatahtlikke üliõpilasi rohkem kui abivajavaid koole/lasteaedu. Väga on oodatud registreeruma üliõpilased, kes oleksid valmis abiõpetajana panustama Tallinnas ja Harjumaal, sest selles piirkonnas on eestikeelsele õppele üleminekul tuge vajavaid koole ja lasteaedu palju ja vabatahtlikke vähem.
Kord nädalas (reedel/reedese päeva seisuga) tuleb esitada nädalaprotokoll käesoleval nädalal abiõpetajana toimetatud tundide kohta. Protokolli põhi on leitav siit. Kord kuus tuleb esitada kooli/lasteaia esindaja digiallkirjaga kinnitatud koondprotokoll eelmise kalendrikuu tundide kohta. Koondprotokoll tuleb saata hiljemalt iga kuu viiendaks (5.) kuupäevaks, eelmise kuu viimase päeva seisuga (näiteks kui saadad aprillikuu protokolli 5. mail ja mai esimestel päevadel on olnud kontakttunde, siis kuuprotokollis peaksid olema ainult aprillikuu tunnid). Uue kuu algusesse jäävad päevad on selleks, et õpetaja jõuaks kuuprotokolli allkirjastada, vabatahtlikule tagasi saata ja vabatahtlik selle koordinaatorile edastada. Hilinenud kuuprotokolle ei ole võimalik arvestada.
Kui on vajalik kuuprotokollide esitamine tavapärasest erineval ajal (nt detsembri tundide koondprotokoll peab olema erandkorras esitatud enne jõulupühi ja maikuu tundide protokoll mai lõpus, aegsasti enne lõpetamisi), siis annab koordinaator sellest osalevatele vabatahtlikele eraldi teada.
Nädalaprotokollid on vajalikud selleks, et nii ülikooli koordinaatoril kui ka Haridus- ja Teadusministeeriumil oleks ajakohane ülevaade vabatahtlike arvust ja tundidest. Kui protokollid laekuvad ainult kord kuus, ei ole koordinaatorile teada, kas mõni vabatahtlik on vahepeal asutusega kokkuleppele jõudnud või koostöö katkestanud (kui vabatahtlik/õpetaja sellest ise teada ei anna) ning ei saa olla kindel, milliseid asutusi ja vabatahtlikke omavahel kokku viia.
Kui kalendrikuu lõpp langeb kokku nädala lõpuga (nt 31. mai langeb reedesele päevale või nädalavahetusele), siis ei ole vaja selle nädala kohta eraldi nädalaprotokolli esitada, kui see nädal on nagunii kuuprotokollis sees.
Stipendiumid määratakse üldjuhul kuu alguses eelmise kalendrikuu tundide alusel kõigi ühe valdkonna üliõpilastele korraga. See tähendab, et hilinenud protokolle ei ole võimalik arvestada, kui stipendiumid on määratud ja juba kinnitamiseks läinud. Erandkorras on stipendiume võimalik määrata tagantjärele kui üliõpilane jäi stipendiumivoorust välja ekslikult, ülikoolipoolse vea tõttu või kui kuuprotokoll hilines mõjuval põhjusel (nt ei saatnud haridusasutus digiallkirjastatud dokumenti õigeks ajaks tagasi, üliõpilane teavitab võimalikust hilinemisest koordinaatorit ja suudab tõestada, et saatis protokolli allkirjastamiseks õigel ajal).
Kuna stipendium ei ole töötasu ja määratakse igas kuus eraldi, palume arvestada sellega, et stipendium ei laeku alati samal kuupäeval ja võib kuude lõikes erineda.
Sõidukulu hüvitise saamiseks tuleb üliõpilasel möödunud kuul tekkinud sõidukulu hüvitamise taotlus esitada digiallkirjastatult koos sama kuu koondaruandega Pedagogicumi spetsialistile Mari Vallik (mari.vallik@ut.ee). Taotluse vormid leiad siit: isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise taotluse vorm | ühistranspordi sõidukulude hüvitise taotluse vorm. Taotlusele peavad olema lisatud kütusetšekid või ühistranspordi piletid. Kütusetšeki kuupäev võib sõidu toimumise kuupäevast erineda kuni 7 päeva võrra. Võimalusel lisa kütusetšekid või ühistranspordi piletid taotlusega samasse digikonteinerisse.
NB! Programmi raames hüvitatakse sõidukulud ainult juhul, kui vabatahtlikuks tegevuseks peab sõitma teise asulasse. Asula piires liikumise sõidukulusid ei hüvitata. Samuti võidakse sõidukulusid mitte hüvitada, kui need on ebamõistlikud. Vabatahtlik vastutab registreerimisel märgitud abistamise piirkonna valikul ja oma abiõpetajana toimetatud kontakttundide planeerimisel selle eest, et sõidukulud oleksid kontakttundide arvu suhtes mõistlikud - sõidukuluhüvitise summa ei tohi ületada selle kuu stipendiumi summat.
Kui koostöö haridusasutusega/õpetajaga ei suju mis tahes põhjusel, ei vasta sinu ootustele (nt õpetaja paneb sulle liigseid ootusi ja palub täita ülesandeid, milleks sa ei tunne end pädevana) või tunned ennast koolis/lasteaias ebamugavalt, anna sellest teada ülikoolipoolsele koordinaatorile aadressil mari.vallik@ut.ee, et arutada edasisi samme. Pea meeles, et sa ei ole palgaline töötaja, vaid vabatahtlik – soovi korral on sul õigus koostöö igal hetkel katkestada.