Õpetajakoolituse kutseõpingud

Õpetajakoolituse kutseõpingud on osa kõigist Tartu Ülikooli õppekavadest, mille lõpetajatele antakse õpetaja kutse.

Image
Õpetajakoolituse kutseõpingud

 

Kutseõpingud koosnevad:

Õpetajakoolituse alusmoodul paneb aluse üldpedagoogilistele pädevuste kujundamisele ning lähtub õpetaja kutsestandardist. Alusmooduli õppeainetega on tihedalt seotud pidev pedagoogiline praktika, mis toetab teoorias õpitu seostamist läbi vaatlemise ja harjutamise tegelikus õppekeskkonnas.

Alusmooduli õppeained algavad üldjuhul kohe õpetajakoolituse esimesel semestril ning kestavad kolm semestrit.

Praktikamoodul koosneb neljast praktikaainest.

Pidev pedagoogiline praktika, mis on kõigil õpetajakoolituse erialadel ühesugune. Aine maht on kokku 6 EAP ning see toimub 1.–3. semestril (v.a eripedagoogidel).

Pidev praktika, mis on enamasti konkreetse õppekavaga seotud ja mille maht on 3 EAP ning see toimub 3. semestril.

Põhipraktika on pikem erialane praktika. Aine maht on 11 EAP ja see toimub 3.–4. semestril, erineb õppekavati.

Pedagoogiline praktikum – maht on 4 EAP ja aine toimub 2.–3. semestril, sisuks on ülikoolis kaasüliõpilastele minitundide andmine.

 

Loe lähemalt alamlehelt Praktikad õpetajakoolituses

Didaktikamoodulis eristatakse valdkonna- ja ainedidaktika. Mooduli läbimisel suudab üliõpilane koolis aineõpetajana hakkama saada ning on motiveeritud edasi õppima.

Õpetajakoolitust alustavate üliõpilaste erialastipendium tõuseb 400 euroni.

Uuel õppeaastal õpetajakoolitust alustavate üliõpilaste erialastipendium tõuseb 400 euroni

2021/2022. akadeemilise aasta avamine. Foto: Andres Tennus

Tartu Ülikooli uus õppeaasta algab üliõpilaste meeleavaldusega

Aruteluring haridusteaduste instituudi uues majas

Õpetajahariduse häkaton võimaldab üliõpilastel õpingute kohta arvamust avaldada