õppimine

Õpetajakoolituse kutseõpingud

Kutseõpingud on õpetajakoolituse õppekavade ühine osa, mille eesmärk on kujundada õpetajatööks vajalikud teadmised, oskused ja pädevused. Kutseõpingud ühendavad nüüdisaegse teaduspõhise õpetamise, praktilise kogemuse ning professionaalse refleksiooni. Õpetajate koolituse raamnõuete kohaselt on kutseõpingute eesmärk tagada kutsestandardis kirjeldatud kutsealaste teadmiste ja oskuste omandamine. Kutseõpingute maht on vähemalt 60 EAP ning need hõlmavad üldkasvatusteaduslikke, psühholoogilisi ja ainedidaktilisi õpinguid, pedagoogilisi uurimismeetodeid ning vähemalt 10 õppenädalat juhendatud praktikat. Tartu Ülikooli õpetajakoolituse õppekavade kutseõpingute kavandamisel ja läbiviimisel lähtutakse õpetajate koolituse raamnõuetest ning asjakohasest õpetaja kutsestandardist.

Õpetajakoolituse kutseõpingud annavad tulevasele õpetajale teadmised, oskused ja praktilise kogemuse, mis toetavad professionaalse õpetaja kujunemist.

Kutseõpingud koosnevad kahest omavahel tihedalt seotud moodulist:

  • alusmoodul (24 EAP) – loob teadmised õpetajaks kujunemiseks;
  • praktikamoodul (24 EAP) – võimaldab teadmisi rakendada ja arendada õpetajapädevusi päris õpisituatsioonides.

Õppetöö lähtub õpetaja kutsestandardist ning toetab õppija professionaalset arengut kogu õpingute vältel.

Kutseõpingud koosnevad:

Õpetajakoolituse alusmoodul paneb aluse üldpedagoogilistele pädevuste kujundamisele ning lähtub õpetaja kutsestandardist. Alusmoodul toetab õpetajaks kujunemist nelja omavahel seotud vaatenurga kaudu:

  • Õppija areng ja õppimise alused (6 EAP) – Toetab tervikliku arusaama kujunemist õppimise olemusest ja arengupsühholoogilistest alustest, lähtudes sotsiaal-kultuurilisest lähenemisest mitmekesises ja kaasavas õpikeskkonnas.
  • Õppimist toetava õpetamise kavandamine ja läbiviimine (6 EAP) – Toetab õppija kujunemist õpetajaks, kes loob õppimist toetava, õppijate heaolu ja vajadusi arvestava õpikeskkonna ning kavandab õpet kaasavalt ja teaduspõhiselt.
  • Õpetaja eneseteadlikkus ja professionaalne areng (6 EAP) – Võimaldab analüüsida oma kujunemist inimesena, õppijana ja õpetajana, mõtestada õpetajatööd ning kavandada teadlikult oma professionaalset arengut ja enesehoidu.
  • Õpetaja hariduse ökosüsteemis (6 EAP) – Võimaldab mõista õpetaja rolli haridusorganisatsioonis, arendada koostöö- ja suhtlemispädevusi ning panustada õpetajakogukonna ja haridusvaldkonna arengusse.

Praktikamoodul toetab õpetajakutse kujunemist järk-järgult kogu õpingute jooksul. Praktika võimaldab siduda teooria praktilise õpetajatööga ning kujundada professionaalset identiteeti.

Moodul koosneb:

  • Üldpedagoogiline praktika (4 EAP) – üliõpilased külastavad haridusasutusi, vaatlevad õppimist ja õpetamist ning tegutsevad koostöös kolleegidega abiõpetaja või õpetajana, et mõtestada oma arenguvajadusi.
  • Koostöine õpetamise ja õppimise uurimise praktikum (4 EAP) – üliõpilased töötavad meeskonnana, et tuvastada õppimisega seotud uurimisprobleem, kavandada ja läbi viia uurimistund või -tegevus ning täiustada õpetamisprotsessi Lesson Study metoodika toel.
  • Didaktika praktika (6 EAP) – praktika seob valdkonna- ja erialadidaktika õpingud praktilise õpetajatööga haridusasutuses, rakendades õpitut õpetamise kavandamisel ja läbiviimisel.
  • Põhipraktika (10 EAP) – üliõpilane seostab eelnevalt omandatud teadmised ja oskused terviklikult praktilise tegevusega õppeasutuses ning arendab refleksiooni kutsepädevustele tuginedes.

Praktikad toimuvad koostöös haridusasutustega ning toetavad üliõpilase professionaalset arengut alates esimestest vaatlustest kuni iseseisva õpetamiseni.

Loe lähemalt alamlehelt Praktikad õpetajakoolituses

Didaktikamoodulis eristatakse valdkonna- ja ainedidaktika. Mooduli läbimisel suudab üliõpilane koolis aineõpetajana hakkama saada ning on motiveeritud edasi õppima.