Sel korral tervitati õpetajahariduse ja haridusteaduste valdkonna kogukonnaliikmeid Käärikul, et ühiselt läbi viia kahepäevane suurseminar, mis keskendus 2022. aasta sügissemestri jooksul teemaseminaridel arutletud teemade jätkutegevustele ning tulemustele. Suuremaks läbivaks teemaks oli ka liikumistegevused akadeemiliste õpingutega seoses – 2023 on liikumisaasta.
Esimese teema vedajaks oli Maria Jürimäe, kes tõi osalejad tagasi detsembrikuus toimunud koostöö seminari teemade juurde. Ühiselt toodi välja koostöö olulisi aspekte ning võrreldi nende hinnangute kokkulangevusi ning erinevusi sõltuvalt lähtepunktist - antud sotsiomeetriat rakendava ülesande puhul arutleti koostöö komponente nii õppejõu kui ka üliõpilase perspektiivist.
Suurseminari õuetegevusi olid läbi viima kutsutud kolleegid TÜ liikumislaborist. Alustati energiliste liikumismängudega õues, mõtiskleti enese liikumisharjumuste üle ning lumepallisõja käigus sai üle korratud ka liikumissoovitused. Seejärel suunduti kõnniloengule, kus arutati, kuidas liikumine ajutegevust ja õppimist toetab, ning hiljem jagasid Merike ja Maarja soovitusi meetodi kasutamisel õppetöös üliõpilastega. Liikumismeetodeid oli piisavalt ka teemaploki tubasemas pooles, kus arutleti liikumise, õppimise ja heaolu üle ning pakuti ühiselt välja mõtteid liikumist soodustava õppekeskkonna ja -korralduse põhimõtete ja oskuste teemal just õpetajakoolituses. Loomulikult ei puudunud ka liikumispausid!
Antud teema jätkuks on valminud loetelu erinevatest liikuma kutsuvatest meetoditest, mida julgustame kasutama oma õppetöö läbiviimisel. Lisaks on valminud kokkuvõte osalejate mõtetest ja ettepanekutest liikumist soodustava õppekeskkonna loomisel õpetajakoolituses.
Margus Pedaste andis oma ettekande raames ülevaate septembrikuisel teemaseminaril kokku lepitud ootustest (vt ka teemaseminari kokkuvõtet). Seejärel tehti mänguline arutelu soovituslikest ajakirjadest ning konverentsidest ning anti ülevaade Tartu Ülikooli teadustöö tulemuslikkusest just haridusvaldkonnas. Edasi arutleti, kuidas tihendada koostööd tugevate ülikoolidega ning luua mõlemale poolele kasulikke partnerlussuhteid. Marguse ettekandesse olid integreeritud nii meeleolukas teadusbreik kui ka koodikaartide järgi toimetamine.
Esimene seminaripäev lõppes Kogukonnahariduse ja huvitegevuse rakendusõppekava üliõpilaste kindla käe all. Õpiti selgeks nii mõnedki elevust tekitavad mängud, tehti naeruteraapiat ning veidi keerutati isegi jalga.
Liikumisaastale kohaselt algas teine päev rahuliku joogatunniga varajastele ärkajatele.
Kestliku arengu teemat viis oktoobrikuisest teemaseminarist (vt ka teemaseminari kokkuvõtet) edasi Liisi Pajula. Suurseminaril räägiti kestlikkuse õpetamisest Euroopa uue kompetentsideraamistiku (GreenComp) valguses. Selle järgi räägitakse kestlikkusest eelkõige kui mõtteviisist, mida saab ja tuleb rakendada kõigil haridusastmetel ning -vormides. Kestliku mõtteviisi arendamisel mängivat tähtst rolli väärtused, komplekssusega toimetulek, alternatiivsete tulevike ettekujutamine ning tegutsemine kestlikkuse nimel. Taaskord leidsid osalejad, et tegemist on üliolulise, kuid hirmutava teemaga. Vaata ka seminaril jagatud materjale.
Hindamisvahendite teemal tegi kokkuvõtte novembrikuisest teemaseminarist (vt ka teemaseminari kokkuvõtet) Gerli Silm. Suurseminaril arutati täpsemalt, millised väljakutsed seoses hindamisvahendite kasutamisega on praktikas tekkinud ja kuidas saaks neid lahendada. Olulise teemana tuli välja ka see, mida erinevate haridushindamiste tulemustega edasi teha - kuidas viia neid koolidesse ja tõenduspõhiseid sekkumisi läbi viia.
Teise päeva lõpul viis Agda Grahv läbi kokkuvõtva teemaploki maailmakohviku meetodil ning kohviku laudadele oli pandud neli teemat, mille üle külastajad arutlesid. Teemadeks olid: Minu Pedagogicum, Minu talveseminar, Minu teemaseminarid ja Minu imeline mina. Arutelude eesmärgiks oli koguda tagasisidet toimunud seminaridele ning üheskoos mõelda, millised on kolleegide ootused Pedagogicumile ning kuidas ka ise ollakse valmis koostöösse panustama.