Foto:
Lenne Lotta Põdra

24. oktoobril 2022 toimus Tartu Ülikooli õpetajakoolituse praktikakogukonna sügisseminar

24. oktoobril toimus Tartu Ülikooli õpetajakoolituse praktikakogukonna seminar, kus osalesid õpetajakoolituse praktikatega seotud õppejõud, juhendajad praktikaasutustest, mentorid ning praktikakoordinaatorid kui ka asutuste juhid. Seminari fookuses oli kaks teemat: eneseregulatsioon ja koosõppimine praktikal. Samuti toimusid arutelud koostöö ning praktika kvaliteedi tagamise teemadel.

Seminari avas Margus Pedaste tuues taaskord kuuldele endiselt aktuaalse õpetajate järelkasvu mure ning Tartu Ülikooli väljakutsed õpetajakoolituses eelkõige üliõpilaste arvu suurenemisega seonduvalt. Ettekandes toodi välja Teaduste Akadeemia hariduskomisjonis läbi arutatud, Margus Pedaste ja Äli Leijeni poolt välja pakutud kaheksa võimalikku ettepanekut õpetajate kriisi lahendamisel, ning suunati meie praktikabaase mõtlema ka sellele, kuidas praktika koostöölepingute kaudu saaksime ühiselt neid murekohti lahendada. Õpetajakriisi, asendus- ja koolitusvajaduse ja võimalike lahenduste kohta saab täpsemalt lugeda Marguse ja Äli ettekandest TA hariduskomisjonis

Katrin Saks keskendus oma ettekandes eneseregulatsiooni teemale. Seminaris sai avatud eneseregulatsiooni mõiste ning räägitud täpsemalt kuidas seda märgata, ära tunda ja toetada. Vaadati lähemalt Pintrichi mudelit ning kuidas üliõpilased praktika raames sellega seonduvaid ülesandeid täidavad.

Teise teemana, kuulajaid aktiivselt kaasates, pani meie õppejõud Mari Karm seminaris osalejad rohkem mõtlema enesele - millise juhendajana ennast nähakse ning kuidas on võimalik praktikal olevatelt üliõpilastelt ka ise õppida ja seeläbi panustada enesearengusse. Keskenduti juhuslikule õppimisele ja refleksioonile, praktikakogukonnas õppimisele ning rakendatava tagasiside protsessile.

Ettekannete vahele mahtusid ka kõiki kohalolijaid kaasanud arutelud gruppides. Fookuses oli kaks teemat: kogukond ja selle hoidmine ning praktika kvaliteet ja hindamine. Grupiarutelusid vedasid praktikaainete õppejõud. Nii kogukonna kui ka praktika kvaliteedi teemal tuli aruteluks juhendajate koormus ning soov, et juhendavate õpetajate töökorraldus oleks koolides/lasteaedades paindlikum, näiteks lugeda juhendamine koormuse arvestusse või siis kompenseerida vähemate tundide arvuga. Samas selliste lähenemiste osas nähti kitsaskohana just seda, et juhtkond määrab asutustes õpetaja koormuse kevadel, ent praktikakohad valivad üliõpilased sügisel õpinguid alustades/jätkates, ajal, mil õpetajad on kooliaasta algusega seonduvalt just eriti hõivatud. Positiivse aspektina toodi koostöö teemal välja infovahetuse selgust ja sujuvat liikumist. Grupiarutelude kokkuvõtteid analüüsides, oli näha, et juhendajad väärtustavad kasu, mida üliõpilased kooli/lasteaeda toovad ning näevad, et praktika juhendamine on tegelikult pidev enesearendamine. Kogukonna ja selle hoidmise teemal näidati üles huvi koolituste, teemapäevade ning seminaride vastu ning soovi olla ühises inforuumis ülikooliga, millele aitaks kaasa info edastamine praktikabaasidesse haridusteaduste arengutest. 

Kvaliteedi parandamise aspektidena tõid koolide/lasteaedade juhid kui ka juhendajad välja, et oodatakse rohkem tagasisidet ülikoolilt - milline on üliõpilase tagasiside juhendajale vahetult pärast praktika lõppu. Samuti sooviti, et ülikool hoiaks täiendkoolituste ja juhendajate kaudu asutusi kursis ka õpetajakoolituse õppekavades toimuvatest muudatustest. Mitmel korral toodi aruteludes välja, et üliõpilased peaksid võtma rohkem vastutust praktikal olles, ise rohkem panustama ja oma ülesannetest selget arusaama omama. Juhendajad väljendasid ebakindlust üliõpilastele tagasiside andmisel, mis oleks edasiviiv, ning mil määral on sobiv üliõpilaste tunnikonspekte parandada ja mis ulatuses soovitusi anda. Praktika kvaliteedi tagamisel pidasid asutused oluliseks tekitada üliõpilases tunnet, et ta on majja oodatud ning et tudeng sooviks ka hiljem oma endisesse praktikakohta tööle kandideerida. Peeti oluliseks praktikabaasi juhtkonna poolset initsiatiivi üliõpilastele tutvustada maja, asutuse eripärasid, väärtusi, töökorraldust ja kolleege kohe praktika alguses, mis aitaks üliõpilasel paremini sisse elada. Lisaks rõhutati, et asutused soovivad pakkuda üliõpilastele mitmekesist praktikakogemust ning tuleks võimaldada vaatlusi ka teiste õpetajate, mitte ainult juhendaja juures ja kaasata üiõpilast rohkem päevastesse tegevustesse. Selle kõige jaoks peaks aga nii üliõpilastel kui ka juhendajatel olema rohkem praktikat ja aega.

Kokkuvõtvalt tuli grupiaruteludest välja veel mitmeid väärtuslikke aspekte, mõtteid, soovitusi kui ka murekohti, mida koos praktikaainete õppejõududega arutame ning järgmisi tegevusi ja vajadusel muudatusi planeerime.
 

#koostöö #teadus
punased toolid ja puidust trepp auditooriumis

Pedagogicumi talvine suurseminar 9.-10. jaanuar 2023 Käärikul

#koostöö
Kollased puulehed sinise taeva taustal

Kohtumine Tallinna Ülikooliga õpetajakoolituse praktika teemal

#koostöö
Nutitoolid auditooriumis

TÜ õpetajakoolituse praktikakogukonna sügisseminar