Vabatahtlikest üliõpilastest abiõpetajate programm

Perioodil november 2023 kuni juuni 2024 saab Tartu Ülikool hüvitada üliõpilase sõidukulud, kui abi vajava õppeasutuse abistamiseks peab liikuma ühest asulast teise kas ühis- või isikliku transpordiga. Sõidukulu hüvitise saamiseks tuleb üliõpilasel mööduval kuul tekkinud sõidukulu hüvitamise taotlused-aruanded (isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise taotluse vorm | ühistranspordi sõidukulude hüvitise taotluse vorm) esitada digiallkirjastatult (tähtajad 05.02.24, 05.03.24, 05.04.24, 05.05.24, 05.06.24) Pedagogicumi spetsialistile Mari Vallik (mari.vallik@ut.ee), kellelt saab vajadusel küsida täiendavat infot. Kütusetšeki kuupäev võib erineda sõidu toimumise kuupäevast kuni 7 päeva võrra, st kui pead enam liikuma, siis tangi ja kogu mitu tšekki. Kui oled taotluse tabelist läbitud kilomeetrid kokku arvutanud, siis arvesta näidise alusel ka kütusekulu. Selle alusel hüvitab ülikool kütusekulu. Võimalusel lisa kütusetšekid või ühistranspordi piletid taotlusega samasse digikonteinerisse.

Stipendiumi saamiseks tuleb üliõpilasel:
1. esitada praktika protokoll vabatahtliku töö perioodil kuni 1. juuni 2024 iga töönädala lõpus (reedel) Pedagogicumi spetsialistile Mari Vallik (mari.vallik@ut.ee);
2. esitada eelmise kuu andmete kohta õppeasutuse kontaktisiku poolt digiallkirjaga kinnitatud protokoll tähtajaks (05.02.24, 05.03.24, 05.04.24, 05.05.24, 05.06.24) Pedagogicumi spetsialistile Mari Vallik (mari.vallik@ut.ee).

NB! Stipendiumit on võimalik välja maksta vaid aktiivsetele üliõpilastele, st pole võimalik välja maksta kui üliõpilane on akadeemilisel puhkusel või ülikoolis eksternina!

Vabatahtlikku tööd saab arvestada TÜ õpingutes vabaainena SVHI.01.106 „Õppijate ja õpetajate toetamise praktika II“.
Praktika on vabatahtlik õppetöö osa, mille eesmärgiks on koolis/lasteaias/ülikoolis läbiviidava õppe- ja/või kasvatustöö kogemuse ja selle mõtestamise kaudu toetada üliõpilaste kujunemist õpetajaks/tugispetsialistiks.
Praktika kogumaht on 3 EAP:
12 tundi – kokkulepete sõlmimine õpetajaga/õppejõuga ning eneseanalüüsi koostamine;
66 tundi – kõik kooli/lasteaia/ülikooli praktikajuhendajaga kokku lepitud tegevused, mida üliõpilane teeb õpilaste/laste õppe- ja/või kasvatustöö toetamiseks või ülikoolis õppeassistendina õppejõu toetamiseks, sh ka ettevalmistavad tegevused.
Seega see ei eelda praktika 66 tundi otsest õppe- ja/või kasvatustöö läbiviimist – aine läbimiseks vajalik kontakttundide arv on vähemalt 26 (astronoomilist) tundi.
Üliõpilase kontaktisikuks praktika õppeasutuses on praktikajuhendaja ja/või kooli/lasteaia praktika koordinaator. Ülikoolipoolne üliõpilase ja praktikajuhendaja kontaktisik on Pedagogicumi spetsialist Mari Vallik (mari.vallik@ut.ee).

• Ülikoolipoolne kontaktisik teavitab kirjalikult praktikaasutust ja üliõpilast võimalikust koostööst praktika läbimiseks, sh edastab mõlemale poolele kontaktandmed (e-post). 
• Üliõpilane ja praktikajuhendaja lepivad omavahel kokku tegevustes, mis on kooskõlas praktika eesmärgi ja mahuga.
• Üliõpilane täidab praktika ajal praktikajuhendajaga kokkulepitud tegevused. 
• Üliõpilane täidab praktika ajal jooksvalt praktika protokolli ning esitab selle kuni 31. mai 2024 iga töönädala lõpus (reedel) Pedagogicumi spetsialistile Mari Vallik (mari.vallik@ut.ee).
• Üliõpilane esitab eelmise kuu andmete kohta õppeasutuse kontaktisiku poolt digiallkirjaga kinnitatud protokolli tähtaegadeks 05.02.24, 05.03.24, 05.04.24, 05.05.24, 05.06.24 Pedagogicumi spetsialistile Mari Vallik (mari.vallik@ut.ee).
• Praktika lõppedes üliõpilane analüüsib praktika kogemust, vastates eneseanalüüsi küsimustikule, mis saadetakse osalejatele programmi lõpus.

Praktika sooritamise tingimusteks on üliõpilase poolt nõuetele vastavate protokollide esitamine ülikoolipoolsele kontaktisikule ja eneseanalüüsi küsimustiku täitmine. Õppeaine lõpphindamine on mitteeristav.
Aine tühistamise lõpptähtaeg on 28.04.2024 – kui aine läbimiseks vajalikud tunnid (26 astronoomilist kontakttundi) semestri lõpuks tõenäoliselt täis ei saa, tuleb selleks kuupäevaks ainelt maha registreeruda! Sellisel juhul palun võtta ühendust Pedagogicumi spetsialistile Mari Vallik (mari.vallik@ut.ee).

• Õpetlikud ÜLEMINEKU ja KEELEKÜMBLUSE tunnid Õpetajate Lehe YouTube'i kanalil
• Ära sunni venelast eesti keelt tuupima, parem räägi temaga!
• Eesti ja eestivene noored: “Meil on koos nii äge!”
• Me kõik oleme eesti keele õpetajad
• Tunnis rehielamust rääkides vene noored eesti keelt selgeks ei saa. Nad vajavad huvitavat ja aktiivset eesti keele õpet!
   
• Iga asi omal ajal ehk ärge alustage grammatikast
• Mäng muudab eesti keele eluliseks ja põnevaks
• Teises keeles õppimise toetamine
• Jalutuskäik mitmekesise eesti keele aias
• Keelesaade eesti keel teise keelena
• Kuue samba taga. Kuidas toetada muu emakeelega õpilast eestikeelses koolis ja täiskasvanud sisserändajat keeleõppel?

• Muukeelne laps Eesti haridusasutuses: muu kodukeelega laps klassis - õpetaja vaatenurk. Veebiloeng. Maria Kihlevelt (teise keele omandamine ja õppimine, muu kodukeelega õpilase õpetamise eripärad, füüsilise ja emotsionaalse õpikeskkonna loomine, eesti keele oskuse ja õpioskuste arendamine, LAK-õpe, õppemeetodi, materjalid ja õppevara) (65 min) 

• Muukeelne laps Eesti haridusastuses: kas iga õpetaja on keeleõpetaja? Veebiloeng. Anna Golubeva (Keeleõppe aspektid üldõpetuses (sh ka õppe- ja kasvatustegevustes) ja aineõppes: eesmärgistamine ja hindamine, õppekeskkond, õpetaja keeleteadlikkus) (58 min) 

• Muukeelne laps Eesti haridusasutuses: mitmekultuuriline klassiruum. Veebiloeng (58 min) Mare Oja (kultuuritundlik õpetamine, tundlike teemade käsitlemine, strateegiad mitmekesiste arvamustega toimetulekuks, tööriistad argumenteeritud mõttevahetuseks) 

• Keeleõppekorraldus lasteaias:
  personal kui keeleline eeskuju, laste vestlused ja jutustused, keelelise arengu keskkond, kasvatajate koostöö (24 lk)
• Meie mitmekultuuriline lasteaed:
  eesti keele õppimise toetamine, laste omavahelise suhtlemise ja koostegutsemise soodustamine, lasteaedades toimunud ürituste näiteid, valik mänge ja mänguvõtteid igapäevastegevuste toetamiseks ja keelearenduseks, soovitusi luuletuste, laulude ja muinasjuttude kasutamiseks, õppemängud (34 lk)
• Lasteaialaps keeleõppijana:
  lapse kui võõrkeeleõppija eripära, lapse keeleõppimist mõjutavad asjaolud, lapse keeleõppe soodustamine (8 lk)

Vt ka Haridus- ja Noorteameti soovitatud materjale