Kutseõpingute uuendamise seminar 6.–9. veebruar 2024
6.–9. veebruaril kogunesid Rakveres õpetajakoolituse alusmooduliainete ja praktikaainete vastutavad õppejõud ja programmijuhid, et nelja päeva jooksul kaardistada Tartu Ülikooli õpetaja kutseõpingute alusmooduli- ja praktikaainete praegused õpiväljundid, mõelda, mida ümber teha, võtta või jätta ning planeerida ühiselt 12. veebruari Pedagogicumi teemaseminari ja märtsikuus toimuvat suurseminari.
Seminari jaoks olid kõik osalejad koostanud oma aine ülesehituse kohta ülevaatliku plakati ja seminari esimesel kahel päeval sai iga osaleja aega oma aine tutvustamiseks ning kolleegidega läbi arutamiseks. Ettekannete käigus püüti lühidalt sõnastada iga aine tuum, mida selle ainega õpetajakoolituses saavutada või üliõpilasele anda tahetakse. Kohati paistis, et alusmooduli ainete sisus on teatud määral kattuvusi, mida olid ka üliõpilased oma tagasisides välja toonud. Sellest lähtuvalt püüti ka jooksvalt mõelda, kas mõnd teemat võiks käsitleda ühes aines varasemast põhjalikumalt ja jätta põgus ülevaade teisest ainest välja, mis tähendaks ka ainepunktide erinevat jaotust. Lisaks märgiti ära ka üliõpilaste segadus eeskätt praktikaainetega, mille tingivad osaliselt väga sarnased nimetused – pedagoogiline praktikum, pidev pedagoogiline praktika; pidev praktika; põhipraktika – ja arutati, kas nende nimetusi oleks võimalik rohkem eristada, et need oleksid üliõpilastele selgemad.
Seminari teisel päeval said sõna ka külalised. Katrin Poom-Valickis andis videosilla teel ülevaate õpetajakoolitusest Tallinna Ülikoolis. Tartu Ülikooli õpetajakoolituse alusmooduli ainetega võrreldes paistis silma, et kuigi sisu kattus paljuski, siis Tallinna Ülikoolis oli alusmooduli ainete maht suurem ja ainete hulk väiksem. Nende õppekavast pandi kõrva taha ka esmaabi ja kriisipedagoogika õpetajakoolituses, mis Tartu Ülikooli alusmoodulist puudub.
Teine külaline oli Marie Nõgisto, kes tutvustas osalejatele Noored Kooli programmi – osalejad otsitakse juba olemasolevate suhtlus- ja juhtimisoskuste põhjal ning suunatakse eeskätt koolidesse, kus on suurem osakaal õpilasi, kes pärast põhikooli haridustee katkestavad. Programmis keskendutakse sotsiaalsetele ja pedagoogilistele pädevustele ning pidevale kogukonnaloomele, et osalejatel oleks kaaslaste tugi mitte ainult programmi jooksul vaid ka pärast seda. Selle teeb eeskätt võimalikuks osalejate piiratud arv, aga seminaril osalejad olid üksmeelel, et alustavatele õpetajatele tugivõrgustiku ja toetava kogukonna loomisele tuleks tähelepanu pöörata.
Seminari kolmandal päeval võeti pärast viimaseid praktikaainete ettekandeid ka aega igaühele uute ideede otsimiseks. Kõik osalejad uurisid uusi artikleid õpetajahariduse teemadel, käsitlusi ja teiste ülikoolide õppekavasid, et leida neist midagi sellist, mida Tartu Ülikooli õpetajakoolituses veel ei ole – aga võib-olla võiks. Uued ideed ulatusid muuhulgas ülikooliõpingutesse sissejuhatavast ainest hackathonide kasutamise, harjutuskoolide võrgustiku loomise ja portfooliopõhise lõpetamiseni.
Arutleti ka selle üle, mis oleks igas aines kõige olulisem, millest võiks loobuda ja mis võiks jääda õpetajale omandamiseks jätkuõppes. Asuti koostama ka ülevaadet teooriatest ja allikatest, mis on õpetajakoolituse raudvara. Erinevaid haridusteaduslikke teooriaid on õpetajakoolituses väga suur hulk ning paljusid neist käsitletakse ka mitmes õppeaines. Osalejad lõid ühiselt alusdokumendi, kuhu said ainete kaupa kirja selles aines olulisemad teooriad ja raamistikud, mõisted ja põhisõnumid. Lepiti kokku, et raudvara täiendatakse jooksvalt, et see lõpuks visualiseerida ja selle pealt edasi minna.
Õpetaja kutseõpingute uuendamisega minnakse edasi märtsi lõpus toimuval Pedagogicumi suurseminaril, kus osalevad programmijuhtid, ainedidaktika õppejõud, õpilased, üliõpilased, õpetajate, tööandjate ja lapsevanemate esindajad ning teised külalised.
Alusmooduli- ja praktikaainete kokkuvõtteid saab vaadata SIIT.
