Foto:
Liisa Kuus

Gerli Silm kaitses doktoritööd „Test-taking motivation in low-stakes and high-stakes testing contexts“

6. septembril kell 10.00 kaitses Gerli Silm haridusteaduse erialal oma doktoritööd "Test-taking motivation in low-stakes and high-stakes testing contexts" („Testi täitmise motivatsioon madala ja kõrge olulisusega testimise kontekstides“). 

Juhendajad: 

professor Margus Pedaste, Tartu Ülikool 

emeriitdotsent Olev Must, Tartu Ülikool 

kaasprofessor Karin Täht, Tartu Ülikool 

Oponent: 

kaasprofessor Hanna Eklöf, Umeå Ülikool (Rootsi) 

Kokkuvõte 

Haridus- ja psühholoogiavaldkonnas kasutatakse teste inimeste teadmiste ja oskuste hindamiseks. Tihti ei ole selliste testide tulemused testitavate endi jaoks tähenduslikud, kuigi võivad olla olulised mõnel teisel tasandil – näiteks võidakse nende alusel võrrelda omavahel õpilasi või õpilaste gruppe koolide ja riikide lõikes. Varasemad uuringud on näidanud, et keskmiselt on testitäitjate jaoks madala olulisega testide tulemused madalamad kui kõrge olulisusega testide puhul. Ka valiidsuse teoreetilised käsitlused viitavad sellele, et testi tulemuste tõlgendamisel tuleks arvestada erinevate teguritega, sh motivatsiooniga, mis võivad tulemust mõjutada, aga ei ole osa konstruktist, mida soovitakse hinnata. Testi täitmise motivatsiooni (TTM) käsitletakse peamiselt ootuse-väärtuse teooria raamistikus. Selle alusel on motivatsiooni tekkimine seotud erinevate teguritega, näiteks inimese eelnevad kogemused, väärtused ja uskumused. Seega TTM ei ole seotud vaid testi ja testimise olukorraga vaid ka testitava enda sisemiste protsessidega. Sellest lähtuvalt võib eeldada, et TTM võib olla tulemustega seotud ka kõrge olulisusega testimise olukorras. Selleks, et TTM.iga oleks võimalik tulemuste tõlgendamise arvestada, on oluline seda hinnata. Peamiselt on hindamiseks kasutatud enesekohaseid küsimustikke, kuid kuna vastused nendele ei pruugi olla piisavalt objektiivsed, on välja pakutud ka alternatiivseid TTM-i hindamise meetodeid, näiteks ajalist pingutust vastamisel (APV, Wise ja Kong, 2005). APV alusel antakse hinnang testitäitja testile pühendatud pingutusele selle alusel, kuidas ta kasutas testi ülesannete lahendamisel selleks ettenähtud aega. Doktoritöös uuriti, kuidas avaldub testi täitmise pingutus nii madala kui ka kõrge olulisusega testimise olukordades. Pingutuse hindamiseks kasutati nii enesekohast küsimustikku kui ajalisi pingutust iseloomustavad indikaatoreid, sh APV. Leiti, et testi täitmise pingutus on testi tulemusega seotud nii madala kui ka kõrge olulisusega testis, kuigi ootuspäraselt seletab see suurema osa variatiivsusest madala olulisusega testi puhul. Veel leiti, et enesehinnatud pingutus ja testi täitmise aja põhjal arvutatud pingutuse näitaja võivad kirjeldada motivatsioonispektri erinevaid osi ning et mõlemad võivad anda väärtuslikku informatsiooni testi täitmise motivatsiooni kohta. 

Image
#teadus
Õppejõud tahvli ees_Allikas Pexels

Doktorantide kolme minuti loengute konkurss ootab osalejaid

04.10.2022
#teadus
Lapsed istuvad tunnis ja kuulavad õpetajat.

Mis mõjutab motivatsiooni õppida matemaatikat?

14.09.2022
#teadus

Humanitaarvaldkonna ainedidaktika

Humanitaarvaldkonna ainedidaktika teadusrakk Tartu Ülikoolis
01.09.2022