Foorumil arutleti huvihariduse ja formaalhariduse teemadel

Tartu Ülikooli iga-aastane foorum innovatsioonikoolidele ning -sõpradele toimus sel korral 20. septembril Põltsamaa Ühisgümnaasiumis. Teemaks oli „Huviharidus pro formaalharidus“. Päeva viis läbi Tartu Ülikooli partnerkoolide koordinaator Merlin Juur. Kohal olid ettevõtete, haridusasutuste, omavalitsuste ja huvikoolide esindajad nii Harju-, Tartu-, Saare-, Pärnu-, Viljandi-, Viru-, Võru-, Valga- kui ka Jõgevamaalt. Jagati parimaid praktikaid ja erinevaid vaatenurki, kuidas lõimida huviharidust formaalharidusega ning võimendati võrgustikevahelist koostööd.

Päeva alustas direktor Aimar Arula, kes tutvustas oma kooli ja andis ülevaate Põltsamaa Ühisgümnaasiumis toimuvatest huviringidest ja nende seotusest õppeainetega. Ta seisis just poiste mitmekülgse huvihariduse eest, sest koolis töötab palju naisi ja ringid lähtuvad sageli nende oskustest.  Oma kõne lõpetas ta küsimusega, et me kõik teame, millised on lõpetajate teadmised, aga kas me teame, millised on nende oskused?  

Pedagogicumi juhataja Margus Pedaste rääkis oma videoettekandes nüüdisaegsest õpikäsitusest, mis kinnitas direktor Arula öeldut, et teadmistest veel olulisemad on oskused. Oskusi saab omandada läbi kogemuse ja seetõttu me soovimegi liikuda koostöise õppimise suunas, mille eesmärgiks on enesejuhitud õppija.

Pärnu Linnavalitsuse, koolide ja huvikoolide esindajad rääkisid oma ettekandes, kuidas organiseerida huvi- ja formaalhariduse lõimimist ja luua toimivat koostöövõrgustikku. Hästitoimiva süsteemi taga on seitse aastat  ettevalmistust, palju läbirääkimisi ning head koostööpartnerid. Pärnu kogukond tõi välja mõtte, et kui laps käib muusikakoolis, siis poleks tal vaja enam muusikatunnis käia, sest ta saab süvendatult teadmised ja oskused huvikoolist ja samas vajab igaüks meist ka vaba aega.

Tartu ülikooli Haridusuuenduskeskuse juhataja Anzori Barkalaja tutvustas oma ettekandes, millised võrgustikud on juba olemas, kuidas need on läbi aegade toiminud ja kuhu soovitakse edasi liikuda. Barkalaja rääkis ka sellest, kuidas valmistada ette noori inimesi tulevikuühiskonnaks, kui täpselt pole teada, mida tulevik toob, samas võime osaliselt tehnoloogia arengut ennustada ja selle järgi ka õppimist ja oskusi kohandada.

Päeva teine pool oli sisustatud töötubadega, kus vaadati erinevate näidete abil, kuidas huvi- ja formaalharidust siduda ning rohkem osapooli õppimisse kaasata. Foorum lõppes kokkuvõtete tegemise ja näpunäidete jagamisega. Ürituse läbiviimist toetas Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond projekti "Tartu Ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuse Pedagogicum arendamine" kaudu. 

Lisainfo: Merlin Juur merlin.juur [ät] ut.ee