TÜ õpetajakoolituse praktikakogukonna kevadkool 2023
24.–25. aprillil toimus õpetajakoolituse praktikakogukonna kevadkool, mille raames said Nelijärve Puhkekeskuses kokku õpetajakoolituse üliõpilaste praktikajuhendajad erinevatelt erialadelt. Kahe sisuka päeva jooksul sai juhendajateni toodud erinevaid teemasid nii konkreetselt praktikajuhendaja rollist lähtuvalt kui ka laiemalt.
Päeva sissejuhatava grupitööna arutlesid praktikakorralduse ja -arenduse peaspetsialisti Aili Saul eestvedamisel osalejad selle üle, mida nemad saavad juhendajatena ära teha enne/ajal/pärast praktikat selleks, et praktika oleks võimalikult tulemuslik. Gruppide arutelud olid põhjalikud ning nendest on valmimas toetava materjalina praktikajuhendajate meelespea.
Esimese sisuteemana avas õpetamisoskuste konsultant Anu Sarv praktikandi kui täiskasvanud õppija eripärad, pannes osalejad aktiivselt oma kogemusi analüüsima. Läbi sisukate arutelude ning rühmatööde sai fookus seatud järgmistele teemadele: milline õppimine täiskasvanud õppijale sobib, millised on olulisemad õpetamisoskused täiskasvanute õpetamisel ning kuidas anda tõhusat tagasisidet. Samuti sai üle vaadatud motivatsiooni põhitegurid ning kuidas praktikandi motivatsiooni praktikal toetada. Eriti väärtuslikuks pidasid osalejad võimalust oma kogemuste üle arutleda ning elevust pakkus ka tagasisidestamise rühmatöö.
Kuna käesolev aasta on kuulutatud liikumisaastaks, siis ei puudunud kevadkoolistki liikumise teema. Anu Uusmaa Tartu Erakoolist jagas osalejatele lihtsaid ning tõhusaid nippe, kuidas oma igapäevasesse õpetamistegevusse liikumist integreerida ning pani osalejad läbi liikumise antud teemal ka praktikajuhendaja rollis kogemusi vahetama.
Päeva lõpus viis osalejad praktikajuhendaja rollist välja Katrin Koov (EKA õppejõud, Eesti Arhitektide Liidu juhatuse liige), kes avas osalejatele illustreerivate näidetega õppima ja õpetama innustava kooliruumi teema. Samuti oli ettekandesse integreeritud arvukalt aruteluteemasid ning lõpetuseks said osalejad vägagi loova rühmatööga mõelda kastist välja ning olla sisuloomes ruumist inspireeritud.
Teisel päeval avas algõpetuse didaktika ja praktika nooremlektor Esta Sikkal teema „Muukeelne õpilane/laps ja praktika juhendamine“ ning esmalt keskenduti küsimustele, mida praktikandid sageli muukeelse lapse õpetamise kohta teada soovivad ning mis neile segadust on valmistanud sh kuivõrd erinevad võivad olla muukeelsed lapsed ning sellest lähtuvalt nende toetamine õppeprotsessis. Kajastamist leidsid ka teised teemad: millised on muukeelsete laste keeleõppe metodoloogilised alused ning millised on muukeelsete laste keeleõppe põhimõtted. Esta ettekanne sisaldas mitmeid soovitusi ning praktilisi näiteid tegevustest, mida juhendajad saavad kasutada, et tudengitele muukeelse õpilase õpetamisega seonduvalt väärtuslikke kogemusi pakkuda.
Suurem osa teisest päevast oli aga praktikaainete õppejõudude juhtida ning andis võimaluse oma praktikaaine kohta põhjalikku tagasisidet koguda kui ka käsitleda olulisi erialaseid teemasid. Koolieelse lasteasutuse õpetajate grupis vaadati esmalt alushariduse nooremlektori Heily Leola eestvedamisel läbi erinevad KELA praktikaliigid ning arutelude käigus toodi välja, et soovitakse ka vaatluspraktika osas rohkem infot, millised on üliõpilaste ülesanded praktikal, et ise juhendajana veel enam tudengeid toetada ning kaasa rääkima saada. Samuti arutleti praktika ajakava ning põhipraktika I osa arengu analüüsi hindamise üle. Ideena toodi välja mõte, et praktikajuhendajatele endile võiks olla üks koolituspäev, kus õppekava didaktikud räägivad, mida ja kuidas nad üliõpilastele õpetavad. Samuti toodi välja, et võimalusel oodatakse tagasisidet ka tudengile antud hinnangu kohta.
Logopeedia kaasprofessor Marika Padriku ja logopeedia nooremteadur/nooremlektor Anna Maria Üviste eestvedamisel anti esmalt eripedagoogika ja logopeedia õppekava tudengite juhendajatele ülevaade sellest, mida nemad aine õppejõududena tudengitelt praktikal ootavad (st mida tudengitele õpetatakse), et ka juhendajad oleksid uuemate suundadega kursis. Seejärel arutleti selle üle, mis on juhendajate ootused ülikoolile, et juhendamine oleks tulemuslik ning nende motivatsioon püsiks. Toodi välja tiheda kontakti ning koostöö olulisust ülikoolipoolsete juhendajate ja asutuse juhendaja vahel ning kogemuste vahetamist teiste juhendajatega. Näiteks pakuti välja ühiste supervisioonide korraldamist, mentorluse teemade kajastamist ning nõustamisoskuste koolituse vajadust. Aruteludes väljendasid juhendajad soovi veel enam kaasatud olla - näha tudengi dokumentatsioonile antud tagasisidet õppejõu poolt; kaaluda võimalust lisada juhendajad Moodle’isse vastava aine kursusele ning võimalusel teha ka praktika keskel juhendajatele suunatud vaheseminar.
Võõrkeeleõpetajate ja klassiõpetajate grupi arutelusid juhtisid inglise keele ja didaktika nooremlektor Natalja Zagura ja inglise keele õpetaja Anneli Sigus. Kolmetunnine arutelu oli põhjalik ning kogutud mõtetest ning ettepanekutest on sisukam kokkuvõte leitav siin.
Tagasiside toimunud Kevadkoolile on olnud positiivne ning kõige enam on väärtuslikuks peetud just teise päeva grupitöid, mis andsid juhendajatele võimaluse olla rohkem kaasatud ning anda enda panus tagasiside ja ideede näol praktika arenduse ettepanekutesse. Samuti toodi välja, et oli hea praktikajuhendaja rolli jaoks olulisi teemasid üle korrata, meelde tuletada ning iga teema juures oli ka midagi uut. Kõrgelt hinnati võimalust suhelda teiste juhendajatega ning TÜ õppejõududega ning seeläbi praktikakogukonda tugevdada.
