Uudised

Eestikeelsete kõrgkooliõpikute loomise konkursil osutus väljavalituks ja sai rahastuse Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostöös koostatav e-õpik “Erivajadustega õppijad Eesti haridussüsteemis: märkamine, hindamine ja õpetamine. Õpik kõrgkoolidele”.

Hiljuti lõppkonverentsi pidanud RITA-RÄNDE projekti raames valmis Tartu Ülikooli teadlastel juhendmaterjal "Mitmekeelne erivajadusega õpilane koolis".

6.–9. juulini toimub USA-s asuva Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi (Institute of Electrical and Electronics Engineers, IEEE) ja Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi korraldusel rahvusvaheline tehnoloogiapõhist õppimist käsitlev konverents ICALT 2020 (International Conference on Advanced Learning Technologies and Technology-enhanced Learning). Esialgu Tartu Ülikooli ruumides toimuma pidanud konverents viidi koroonaviiruse ohu tõttu üle veebikeskkonda.

Eestis on väga palju häid koole, tublisid õpetajaid ja suurepäraseid õpilasi, kuid endiselt kaks erinevat koolisüsteemi, millega me taastoodame segregatsiooni, leiab Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professor ja projekti RITA-ränne lõimumistöörühmade koordinaator Margus Pedaste.

Eesti Teadusagentuur avalikustas tänavused üliõpilaste teadustööde konkursi parimad. Riiklikud preemiad anti välja kolmel õppetasemel ja kuues teadusvaldkonnas. Lisaks valdkondlikele preemiatele anti välja kaks tasemete ja valdkondade ülest peapreemiat ja mitmeid eripreemiaid. Tänavu esitati konkursile 584 tööd kokku 31 ülikoolist, sealhulgas 16 välisülikoolist, kus Eesti tudengid õpivad, ning kokku tunnustati 105 konkursitööd, neist rahalise preemiaga 77 tööd. Rahalise preemia saanud töödest 33 preemiat said Tartu Ülikooli tudengid. Auhindu jagus ka haridusteaduste instituuti.

Sel sügisel sai alguse rahvusvaheline uurimisprojekt, mis keskendub matemaatika õppimise motivatsiooni uurimisele ja toetamisele esimeses ning teises kooliastmes. Projekti eesmärk on teha kindlaks, missugused tegevused klassiruumis õpilaste matemaatikahuvi enim toetavad.

1.-2. detsembril kohtuvad virtuaalsel messil sadakond Eesti, Läti ja Soome gümnaasiuminoort, et esitleda nutikaid digilahendusi mitmesugustele probleemidele ühiskonnas. Digiteenused ja -tooted on valminud rahvusvahelistes meeskondades osana õppetööst Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuse eestveetavas programmis DigiYouth.

Mitmed analüüsid on arvude abil välja toonud probleeme, mida haridusinimesed on tajunud juba pikemat aega: õpetajaid ei ole piisavalt, järjest rohkem jõuab neist pensioniikka, noored õpetajad ei plaani kooli jääda kuigi kauaks, koormus on ebamõistlikult suur, ülesanded ja töötasu ei ole diferentseeritud vastavalt õpetajate kompetentsusele ja potentsiaalile, ülikoolides on järjest enam kandidaate õpetajakoolituse õppekavadele, kuid õppekohtade arvu ei saa oluliselt suurendada.

Tartu Ülikool korraldab veebikonverentsi „Arukas kohanemine koroonaviirusega“, kus enam kui 50 teadlast kõigist ülikooli teadusvaldkondadest annavad ülevaate sellest, mida on koroona kohta teada.

Loodus- ja täppisteaduste ained nagu keemia, füüsika, matemaatika ja bioloogia on ühiskonna arenguks vajalikud, kuid paljude õpilaste silmis keerulised ja igavad. Tartu Ülikooli haridustehnoloog Wilson Ofotsu Otchie pakub võimaliku lahendusena välja videoplatvormi YouTube videod, mis tooks abstraktsed teemad õpilaste jaoks lähemale.

19. novembril toimunud Peeter Põllu päeval kuulutati tänavune Peeter Põllu nimelise stipendiumi saaja -- Doris Kristina Raave, humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna võõrkeeleõpetaja eriala teise kursuse magistrant.

6. novembril andis Playtech Estonia esindaja Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudis üle 5400 euro suuruse stipendiumi. Selle said kaks üliõpilast, kes alustasid programmi „Kogenud kooli“ käigus korraga nii õpetajahariduse omandamist kui ka õpetajatööd. Ka mullu toetas Playtech stipendiumiga kahte õppivat õpetajat.

Haridusteaduste instituudi Salme tänava õppehoone aulasse kogunesid 30. oktoobril haridus- ja kasvatusteaduste doktorikooli doktorandid ja nende juhendajad. Toimus orientatsiooniseminar, mille eesmärk oli eelkõige alustavate doktoriõppurite sujuvam liitmine teadlaskogukonda.

Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi nõukogu valis 21. oktoobril koosolekul ühehäälselt instituudi juhatajana jätkama Äli Leijeni. Õpetajahariduse professor Äli Leijen on haridusteaduste instituuti juhtinud kuus aastat. Oma kandideerimisprogrammis tuletas ta meelde sihte ja eesmärke, millest on juhindunud: haridusteaduste instituudi positsiooni tugevdamine Eestis ja maailmas, teaduspõhine õpetajakoolituse arendamine ning teadusvõimekuse suurendamine. Neid peavad toetama töötajate professionaalne areng ning stabiilne rahastus.

1. novembril ilmub Eesti Haridusteaduste Ajakirja vabanumber, mille peateemad on õpetajate ja õppejõudude professionaalne areng, alusharidus ning väärtused hariduses ja kasvatuses. Eesti Haridusteaduste Ajakirja värske numbri avaartiklis visandavad Manon Ruijters ja Robert-Jan Simons õppija identiteedi mudeli, mis ühendab endas professionaalsuse, professionaalse õppimise, organisatsioonilise õppimise ja professionaalse identiteedi. Artikkel tugineb mõlema autori varasemale teadustööle.

18. septembril algusega kell 15.00 toimub Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi aulas kahe haridusteadusliku teose esitlus. Tutvustamisele tuleb emeriitprofessor Edgar Krulli raamat „Õppekava koostamise lähtealused: teooria ja praktika“ ning emeriitprofessor Jaan Kõrgesaare õppevahend „Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlusse“.

21. augustil kaitses Triinu Kärbla oma doktoritööd, mille teema oli tekstimõistmise hindamine ja tekstimõistmist toetavate strateegiate õpetamine Eesti põhikoolis.

19. augustil kaitses Raili Allas edukalt oma doktoriväitekirja „Supporting Teachers’ Professional Development through Guided Reflection Procedure“ („Õpetaja professionaalse arengu toetamine suunatud refleksiooni protseduuri kaudu“) filosoofiadoktori kraadi saamiseks haridusteaduse erialal. Kaitsmine toimus Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi ning ökoloogia ja maateaduste instituudi doktorikraadide andmise ühisnõukogus veebisilla vahendusel.

Eesti Haridusteaduste Ajakirja toimetus kutsub esitama kaastöid kirjaoskuste teemalisse erinumbrisse (kd 9, nr 2), mis ilmub 2021. aasta novembris. Autoritelt oodatakse kõrgetasemelisi teadusartikleid erinevatest kirjaoskustest lapse- ja täiskasvanueas, nende probleemidest ja hindamisest nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Eelistatud teemad ja alateemad:

Vastuvõtuperiood Tartu Ülikoolis kestab ning üksikuid õppekohti täidetakse augusti keskpaigani, kuid juba võib teha esimesi kokkuvõtteid õpetajaerialade vastuvõtust. 2020. aastal võtab Tartu Ülikool üliõpilasi vastu 22 õpetajakoolituse erialale (14 magistriõppekava ja 8 bakalaureuseõppekava). Neile õppima asumiseks esitati kokku 2096 avaldust, mis on 13% võrra rohkem kui eelmisel aastal. Magistriõppesse esitati avaldusi mullusest viiendiku võrra rohkem.