Toimus praktikakogukonna kevadkool

15. aprillil toimus taaskord Tartu Ülikooli õpetajakoolituse üliõpilaste praktikajuhendajate kevadkool, mis tõi kokku pühendunud praktikajuhendajad üle Eesti. Õpetajakoolituse praktikajuhendajad on oma tagasisides välja toonud, et tänuks nende pühendumise eest võiks ülikool neile muuhulgas pakkuda häid enesetäiendusvõimalusi. Kevadkooli traditsioon on loodud just selleks; koostöös täiendkoolituse keskuse ja meie praktikaainete õppejõududega oleme püüdnud valida võimalikult mitmekesiseid teemasid, mis võiksid panustada meie õpetajate ja tugispetsialistide igapäevatöösse ning neid seeläbi toetada.

2025. aasta kevadkool keskendus tehisaru rollile õppimises ja õpetamises, mis loob uusi võimalusi ja samas toob kaasa keerukaid väljakutseid hariduses. Kevadkooli avaettekande pidas Meeli Rannastu-Avalos, kes kutsus osalejaid üheskoos arutlema erinevate vaatenurkade üle - milleks on tehisaru koolis kasulik, millega tasub ette vaadata, ja kas tehisaru saab õpetajat sootuks asendada?

Kevadkooli osalejad said osa võtta erinevatest teematubadest vastavalt just neile huvipakkuvatele teemadele:

Tehisintellekti võimalusi ja väljakutseid hariduses käsitles Triinu Pihus, kes uuris, kuidas tehisaju tehnoloogiat õppetöö heaks tööle panna. Arutleti, kas tegu on akadeemilist ebaausust toetava tööriistaga või suurepärase abivahendiga õppimise tõhustamiseks - seda kõike läbi praktiliste tegevuste teematoas.

Image

Annete märkamisest ja toetamisest üldhariduskoolis rääkis Terje Hallik, kes tõi esile koolikorralduslikud meetmed, mis aitavad arendada õpilaste andeid ja sügavat õpihuvi.

Neuromüütidele hariduses keskendus Gerli Silm, kes läbi rühmatööde pani meid kahtlema ja kõhklema ning üheskoos arutlema erinevate väidete üle ning toonitas nende seost teadusliku vaatega ja võimalikku mõju haridusele.

Mõtteid ja võtteid õpiraskustega laste toetamiseks I ja II kooliastmes jagasid Merle Juss ja Kadri Männiksaar, kes tõid näiteid ja andsid soovitusi õpilaste toetamiseks tundides, keskendudes kognitiivsete protsesside arendamisele.

Tugispetsialistide töökorralduse muudatusi alusharidusseaduse jõustumisel tutvustas Pille Häidkind, kes arutles nende mõju üle õpetajakoolituse praktikatele.

Lasteaia rühmaõpetaja eneseanalüüsimudelit tutvustas Ene Tigas, kes lahendas osalejatega erinevaid stsenaariume ja arutles koos osalejatega, kuidas mudel aitab õpetajatel mõtestada oma rolli ja arendada suhteid lasteaia meeskonnas.

Klassijuhataja eneseanalüüsimudelit tutvustas Nele Punnar, kes aitas klassijuhatajatel mõtestada oma rolli ja tegevusi ning analüüsida oma tööd.

Eneseregulatsiooni õppimise mõjutajana käsitles Anita Agabuš, kes rääkis, kuidas eneseregulatsiooni aspektid mõjutavad õpilaste käitumist ja akadeemilist toimetulekut ning kuidas õpetaja saab panustada õpilase eneseregulatsioonioskuste arendamisse, ilmestades oma ettekannet mitmete värvikate eluliste näidetega.

Image