Autor:
Tartu Ülikooli Narva kolledž

Pedagoogiline konverets

Alates 1999. aastast toimub iga aasta augustis enne kooliaasta algust Narva kolledžis õpetajate suurim aastakonverents, et koguda ja jagada algavaks kooliaastaks teadmisi ning inspiratsiooni.
 

XXV pedagoogiline konverents "Õppimisraskusega laps ja üleminek eestikeelsele õppele"

23. augustil Narva kolledžis

  • Kas kaasava hariduse kontekstis on iga õppimisraskus koheselt erivajadus?
  • Kas õppimine teises keeles võimendab õppimisraskust?

Konverentsi päeval müüvad kirjastused kolledži fuajees õppekirjandust.

Registreeru konverentsile

Konverentsi toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Konverentsi kava

Praktiline teave

Fotogalerii 2023

Toimunud konverentsid

25. august

Konverentsi eesmärk on tutvustada võimalusi toetada õppijaid teise keele või võõrkeele omandamisel aineõppe protsessis. Praktiline konverents on kogemuste vahetamise koda, kus osalejad saavad jagada tööriistu ja nippe eri formaadis nelja töösektsiooni jooksul. 

Loe lähemalt ja vaata ettekandeid järele.

Konverentsi raames toimub traditsiooniks saanud posterettekannete konkurss.

25.-26. august

Konverentsil arutletakse koos esinejate ja töötubade läbiviijatega mitmekeelse lapse kasvatamise ja õpetamise omapärade üle ja otsime võimalusi, kuidas mitmes keeles kõnelevat ja õppivat last õppeprotsessis toetada. Kogume ja jagame algavaks kooliaastaks teadmisi ning inspiratsiooni.

Loe lähemalt ja vaata ettekandeid järele.

25.-26. august 

Mis kujul ja mis keeltes rakendub mitmekeelne haridus Eestis, milliseid õpetajaid vajab meie haridussüsteem selleks, et toetada lapsi, kes õpivad mitmekeelses klassis?

Pakume osalejatele nii ekraani taga kui ka kohapeal võimalust arutada mitmekeelse hariduse rakendamist puudutavaid aspekte, sh rääkida eesti keeletehnoloogia olemusest ja selle rollist ühiskonnas, teise ja võõrkeele õpetamise metoodikast, õpilaste toetamise tagamisest, õpetajate professionaalse arengu võimalustest ja paljust muust.

Loe lähemalt ja vaata ettekandeid järele.

24.-26. august

Kuidas käib ja kuidas peaks käima õppimine ja õpetamine mitmes kohas, mitmes keeles ja mitmel erineval viisil?

Ootamatu viiruspandeemia sundis lapsed kodus õppima ja õpetajad distantsilt õpetama. Eesti on hiilanud oma e-valmidusega, aga siiski tõi olukord esile nii õpetajate kui õpilaste erineva ettevalmistuse ainult distantsilt ja peamiselt e-vahenditega koolitööks.

Esialgsed peegeldused on näidanud, et distantsõppe kogemus oli mitmekesine. Usinad õppurid õppisid senisest veelgi usinamalt. Need õpilased, kes vajavad rohkem tuge ja jälgimist, jäid lihtsamini õppetööst kõrvale. Mõnes aines kasvas õpilaste koormus märgatavalt, mõnes teises langes. Õpetajad, kes olid varem juba kasutanud e-õpet ning kel olid olemas e-õppe materjalid, olid paremas olukorras kui need, kes on väärtuslikumaks pidanud traditsioonilist kontaktõpet ja pühendunud sellele. Virtuaalsete õpikeskkondade rohkus andis õpetajatele valikuvabaduse, aga sundis õpilased kiiresti kohanema väga mitmes kohas õppimisega.

Taas tulid esile erinevas keeles õppijate erinevused. Ingliskeelseid õppematerjale on täis kogu veeb. Kes iganes internetis õpib, õpib paratamatult ka inglise keelt. Mitmekeelsus soodustab distantsõpet ja vastupidi. Eestikohaste ja Eesti õppekavadega sobivate e-õppematerjalide hulk eesti keeles on oluliselt suurem kui vene keeles. Võõrkeel ise on veebipõhiselt üks keerulisemaid asju, mida õppida, kui just jutuks pole mõni programmeerimiskeel.
 
Distantsõppe kogemus vajab dokumenteerimist ja läbi analüüsimist. Elu on mänginud meile kätte võimaluse ammutada praktilisest olukorrast uusi teadmisi. Seekordne pedagoogiline konverents pakub võimaluse neid kogemusi ja teadmisi jagada ning kolleegidega arutada.

Loe lähemalt ja vaata ettekandeid.

26. august

Piiripealne on kahemõtteline sõna. Piiripealne tähendab, et tulemus on etteaimamatu. Uusi võtteid kasutades võib ees oodata suur õnnestumine, aga ka suur läbikukkumine. Piiripealne võib tähendada ka seda, et rakendatakse seni kohatuna tunduvaid võtteid. Lõpuks on ka Narva ise piiripealne.

Postritel pakume võimalust kajastada mõttekäike või piiripealseid lahendusi, mida olete juba rakendanud või millest alles unistate. Postril võib kajastada ka nö oma lugu, kuidas ise olete püüdnud sisse tallatud rajalt maha astuda ja mida sellest õppinud. Võib mõelda ka tulevikupädevustele, mida saame piiripealse pedagoogikaga arendada. Ehk on siin lahendusi ka õpetajate põua ennetamiseks?

Vaata konverentsi salvestust UTTVst.

29. august

Koosõpe tähendab kellegagi koos õppimist? Õpilaste omavahelist koosõppimist või koos õpetajaga õppimist või kahe õpetaja omavahelist koosõpetamist või kooli ja muuseumi koosõpet või kooli ja lapsevanema koosõpet? Õpilaste koosõppimist kasutatakse näitena ainetundides õpilaste sotsiaalsete ning koostööoskuste arendamise eesmärgil. Erinevate koostöös õppimise meetodite kasutamine võimaldab õpilastel oma teadmisi jagada ning
üksteiselt õppida.


Miks on oluline koos õppida ja kuidas on lähenemine õppimisele muutunud ajalooliselt- kogukondlikust individuaalseks ja tagasi kogukondlikuks koosõppimiseks? XIX Narva pedagoogilisel konverentsil esitletakse kaasaegseid lähenemisi koosõppimisest, analüüsitakse ja diskuteeritakse nüüdisaegse õpikäsituse koosõppimise ja koosõppe põhimõtteid. Eesmärk on ka tutvustada teineteisele Eesti koolide ja õpetajate häid praktikaid ja kogemusi koosõppimisest ja -õpetamisest.


Koosõppe konverentsil käsitletakse järgmisi teemasid:

  • õpilaste koosõpe ainetundides: mida ja kuidas see arendab;
  • keelelise ja kultuurilise mitmekesisuse loomine või selle rakendamine ainetundides;
  • erineva emakeele ja kultuuritaustaga õpilaste vastastikku rikastav koosõpe;
  • koosõppimise head praktikad: mobiilsete hariduskeskkondade loomine, kogukonnapõhine õpe, õuesõpe, ümberpööratud klassiruumi meetod ja selle tööriistad, 3Dharidus jne;
  • erinevaks koosõppeks õppematerjalide loomine, sh digipädevuste arendamiseks koosõppe kaudu.

21. august

Asudes kedagi õpetama või ka ise uut õppima kerkib kohe üles küsimus – kuidas õppida ja õpetada ja mida täpselt peaks õppima ja õpetama? Teaduskirjandus nüüdisaegsest õpikäsitusest kirjeldab, millised on õppimiseks vajalikud tegevused, kuidas õppijaid toetavalt õpetada ning milline on õppimiseks soodne keskkond.

Järjekorras juba 18. Narva pedagoogilise konverentsi eesmärk on arutleda tänapäevase õppimise ja õpetamise käsitluste üle ning tutvuda Eesti ja teiste riikide arengusuundade ning praktikatega selles vallas. Spetsiifilisemalt vaadeldakse järgmisi teemasid:

  • õppimise ja õpetamise lähenemised ja praktikad 21. sajandil
  • millised meetodid ja õpetamise ning õppimise praktikad on rakendusel erinevate oskuste, sh õpioskuste arendamiseks
  • haridustöötajate oskused kasutada refleksiooni ja eneseanalüüsi arendamaks oskust muuta esialgu ebamugavana tunduv õpikeskkond turvaliseks ja  õppetööd loominguliselt toetavaks ruumiks
  • haridusasutuste juhtide roll nüüdisaegse õppimise ja õpetamise lähenemiste juurutamisel
  • lastevanemate ja kogukonna roll nüüdisaegase õppimise juurutamisel

2016 Õpetaja digipädevused: kas e-Tiiger magab?

2015 Õpetaja professionaalne identiteet ja tema pädevused

2014 PISA uuringud: eesti hariduspeegel

2013 Sise- ja välishindamine uue riikliku õpekava valguses

2012 Uue riikliku õppekava esimesed kokkuvõtted ja väljundid (gümnaasium, põhikool, koolieelne lasteasutus)

2011 Uus riiklik õppekava ja läbivad teemad selles

 

Doktorantuur

Registreeru karjäärikonverentsile „Doktorikraadiga uutesse kõrgustesse!“

Arutelugrupid saalis

Pedagogicumi teemaseminarid

Foto on dekoratiivne

Mare Kitsnik: eestikeelsele õppele üleminekut toetav õppevara – kuidas tagada kvaliteet?