TÜ õpetajakoolituse praktikakogukonna kevadkool
Sel õppeaastal toimub praktikakogukonna kevadkool Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsikeskuses.
Peale semnari esimesi ettekandeid on kõigil võimalus jaguneda meelepärasesse teematuppa kuulama ning muidugi ka kaasa rääkima ja arutlema. Teematubadesse jagunemine toimub pärast seminarile registreerumise lõppu ning iga teematoa puhul on ka osalejate piirarv.
Vastav link teematuppa registreerumiseks saadetakse osalejate e-postile 15. aprillil.
Seminarile registreerumine on avatud 11. aprillini.
REGISTREERUMINE ON LÕPPENUD
PÄEVAKAVA
9.00 - 9.30 Kogunemine (hommikukohvi ja suupisted)
9.30 Sissejuhatus:
*Õpetajakoolituse kutseõpingute muudatuste protsessist - Regina Soobard, Tartu Ülikooli Pedagogicum juhataja
*Ülevaade õpetajakoolituse praktikakorraldusest ja tagasiside - Aili Saul, Tartu Ülikooli Pedagogicum praktikakorralduse ja -arenduse peaspetsialist
10:00 - 11:30
AART programmi rakendamisest Maarjamaa Hariduskolleegiumi näitel. Ülle Vene, Sotsiaalpedagoog (AART treener) ja Gerli Brifk, sotsiaaltööjuht
* Agressiivsuse asendamise treening (ART: Goldstein, Glick & Gibbs,1998) on multimodaalne programm osalejate sotsiaalse kompetentsuse arendamiseks. See koosneb kolmest moodulist: sotsiaalsete oskuste treening, viha ohjamise treening ja kõlbelise arutlemise treening. Maarjamaa Hariduskolleegiumis on programmi rakendatud alates 2022. aastast ning ettekandes avatakse selle sisu ning kuidas see on rakendunud. Antud kontekstis on tegemist küll kinnise lasteasutusega, kuid kindlasti on siin olulisi teadmisi kõikidele haridusasutustele ning kuulda ja õppida midagi uut oma igapäevatöös kasutamiseks.
11:30 - 11:45 sirutuspaus ja jagunemine teematubadesse
11:45 - 13:15 TEEMATOAD:
valik 1: Eriklassis õpetamise ja eripedagoogilise nõustamise praktika töörühm. Teematoa juht: Triin Kivirähk-Koor, TÜ eripedagoogika nooremlektor
*teematuba on mõeldud vastava praktikaaine juhendajatele
vailk 2: Rahupesade rakendamine Laululinnu lasteaia näitel. Teematoa juht: Vieno Rjabova, Soinaste lasteaed Laululind Eerika filiaali õppealajuhataja
*Teematoas arutleme laste tugevate tunnetega toimetuleku teemadel, nende emotsioonide taustast ning kuidas lasteaia keskkond ning kollektiiv saab seda mõjutada ja last toetada.
valik 3: Loovrefleksiooni mudelid. Teematoa juht: Mari Karm, TÜ, kõrgkoolipedagoogika kaasprofessor
* Reflekteerimisoskus on inimese professionaalses arengus üheks oluliseks komponendiks. Tihti võime me kogeda nii kooli kui lasteaia kontekstis olukordi, kuis õpetaja/tugispetsialist ongi oma tegemistes üksi või nö "uks kinni" ning seetõttu on just pidev refleksioon üheks oluliseks enesearengu tööriistaks - oma töös tagasivaatamine ja mõtestamine ning tegevuse analüüs, mis peaks viima uute mõtete ning tegevusteni. Teematoas teeb Mari teiega koos läbi erinevaid loovrefleksiooni tehnikaid, mida saate kasutada nii enda töö reflekteerimisel, praktika kontekstis juhendatava toetamisel kui ka oma igapäevatöös õppijate kogetu mõtestamise toetamiseks.
valik 4: Õpetajate väärtused ja eetiline tundlikkus. Teematoa juht: Anu Tammeleht, TÜ eetika teadur, teaduseetika metoodik-koolitaja
* Teematoas arutame, millised väärtused juhivad meid õpetajatöös ja kuidas suunata inimeste mugavat koosolu. Läbi praktiliste ülesannete arendame eetilist tundlikkust ja väärtusi, mis suunavad keeruliste olukordade lahendamist.
valik 5: Muukeelne laps klassis/rühmas. Teematoa juht: Kristiina Bernhardt, Tallinna Ülikooli eesti keele kui teise keele didaktika nooremlektor, doktorant.
*Teematoas otsime vastuseid järgmistele küsimustele. Kuidas mitu keelt lapse päha ära mahub? Kas aine- ja klassiõpetaja on ühtlasi ka keeleõpetaja? Mis saab eestikeelsest lapsest, kui õpetaja peab kogu aeg muukeelset last toetama? Kuidas ikkagi kodukeelest erinevas keeles õppimist toetada?
13:15 - 14:00 LÕUNAPAUS (toitlustus organiseeritud kohapeal)
14:00 - 15.30 TEEMATOAD:
valik 1: Muukeelne laps klassis/rühmas. Teematoa juht: Kristiina Bernhardt, Tallinna Ülikooli eesti keele kui teise keele didaktika nooremlektor, doktorant.
*Teematoas otsime vastuseid järgmistele küsimustele. Kuidas mitu keelt lapse päha ära mahub? Kas aine- ja klassiõpetaja on ühtlasi ka keeleõpetaja? Mis saab eestikeelsest lapsest, kui õpetaja peab kogu aeg muukeelset last toetama? Kuidas ikkagi kodukeelest erinevas keeles õppimist toetada?
valik 2: Koostöine õpetamine. Teematoa juhid: Triin Kivirähk-Koor, TÜ eripedagoogika nooremlektor ja Pille Häidkind, TÜ eripedagoogika lektor
* Koostöine õpetamine tähendab, et õppijate rühmaga töötavad samaaegselt kaks lähedase kvalifikatsiooniga pedagoogi (õpetaja ja eripedagoog, kaks õpetajat või kaks eripedagoogi). Teematoas tutvustame koostöise õpetamise erinevaid mudeleid ning arutame, kuivõrd need on rakendatavad Eesti lasteaedades ja koolides.
valik 3: PISA 2022: Väljakutsed õpetajatele ja koolijuhtidele. Teematoa juht: Maie Kitsing, Haridus- ja Teadusministeerium, nõunik, välishindamisosakond
* Teematoas keskendume PISA uuringutele, mis toetavad Eesti hariduse kõrget mainet maailmas, kuid toovad välja ka meie kitsaskohad. Teematoas avame avaldunud väljakutsed ning arutleme võimalike lahenduste suunal.
valik 4: Uus õpetaja eetikakoodeks: arutelu ja juhtumid. Teematoa juht: Katrin Velbaum Tartu Ülikooli eetikakeskuse projektijuht.
*Teematoas arutame õpetaja eetikakoodeksi mustandit. Räägime, mille üle on koodeksi koostamisprotsessi ajal diskuteeritud, ning püüame lahendada päriselulisi juhtumeid eetikakoodeksi abiga.
15:35 - 15:45 Seminari kokkuvõte
