Keemiaõpetajate akadeemia: Uurimislabor

Maht: 40 akadeemilist tundi (1.5 EAP-d)

Koolituse toimumise kuupäevad:

13.09. 1.teema MUNALABOR - munakoostisosade uurimine (6h);

4.10. 2.teema MUNALABOR - muna valgusisalduse määramine (6h);

25.10. 3.teema KESKKONNALABOR (7h);

15.11. 4.teema PESUPÄHKEL (7h);

06.12. 5.teema KOKKUVÕTE ja kogemuste vahetamine (6h).

Toimumiskoht: Tartu linn

Koolituse sisu:

1. Teema pealkiri "Munalabor - muna koostisosade uurimine"

Kestvus: 6 h

Probleemipõhine õpe, uurimuslik õpe, aktiivõppemeetodid.

Munakoore keemilise koostise määramine ja analüüs. Teema käigus omandatakse loodusteaduslikud meetodid ja laboritöö võtted: täpne kaalumine ja kaalumise metoodika, katseseadmete koostamine ja kalibreerimine, ohutusprotokollide järgimine laboris, digikeskkonna kasutamine katsetulemuste interpreteerimiseks, argumenteerimis- ja analüüsioskuste arendamine. Osalejad tutvuvad kaasaegsete analüüsimeetoditega ning õpivad katsetulemusi esitama teaduslikult korrektsel viisil. Õpilased arendavad kriitilist ja loovmõtlemist, omandavad uurimusliku ja probleemipõhise õppe kaudu praktilisi oskusi ning õpivad teaduslikult katsetulemusi analüüsima ja esitama.

2. Teema pealkiri "Munalabor - muna valgusisalduse määramine"

Kestvus: 6 h

Probleemipõhine õpe, uurimuslik õpe, aktiivõppemeetodid.

Munavalge valgusisalduse kvalitatiivne ja kvantitatiivne määramine. Teema käigus omandatakse loodusteaduslikud meetodid ja laboritöö oskused: valgusisalduse määramine fotomeetrilise analüüsi abil, katseseadme korrektne seadistamine, pipeteerimistehnikad, kalibreerimisgraafiku koostamine ja selle analüüs, katsetulemuste visualiseerimine ja statistiline töötlemine, ohutus laboris, digikeskkonna kasutamine katsetulemuste analüüsiks, argumenteerimis- ja analüüsioskuste arendamine. Käsitletakse ka valkude analüüsi olulisust toiduainete kvaliteedi hindamisel.

3. Teema pealkiri "Keskkonnalabor"

Kestvus: 7 h

Probleemipõhine õpe, uurimuslik õpe, aktiivõppemeetodid.

Tiigiveeproovides leiduvate reostusainete uurimine ja analüüs. Teema käigus omandatakse loodusteaduslikud meetodid ja laboritöö võtted: proovi süsteemne jaotamine osadeks (filtreerimine, vedelike eraldamine kromatograafiliselt), anorgaaniliste ja orgaaniliste ioonide määramine lahuses, vedeliku viskoossuse määramine ja selle seos lahuse koostisega, ohutus keskkonnaproovide käitlemisel laboris, digikeskkonna kasutamine katsetulemuste analüüsiks ja visualiseerimiseks, argumenteerimis- ja analüüsioskuste arendamine. Käsitletakse ka veekogude reostuse hindamise olulisust keskkonnaseisundi monitooringus.

4. Teema pealkiri "Pesupähkel"

Kestvus: 7 h

Probleemipõhine õpe, uurimuslik õpe, aktiivõppemeetodid.

Looduslike ja sünteetiliste puhastusvahendite uurimine. Teema käigus omandatakse loodusteaduslikud meetodid ja laboritöö võtted: lahuse pH määramine erinevate meetoditega, vedeliku pindpinevusteguri määramine ja selle seos puhastusefektiivsusega, mikroskoopia tehnikad puhastusprotsesside visuaalseks hindamiseks, ohutus laboris kemikaalide käitlemisel, digikeskkonna kasutamine katsetulemuste analüüsiks ja statistiliseks töötlemiseks, argumenteerimis- ja analüüsioskuste arendamine. Käsitletakse ka ökoloogilise jalajälje temaatikat puhastusvahendite kasutamisel ja nende keskkonnamõju hindamist.

5. Kokkuvõte ja kogemuste vahetamine

Kestvus: 6 h

Grupitöö, aktiivõppemeetodid.

Iseseisva projekti tulemuste esitlemine, kolleegidele tagasiside andmine ja saamine. Toimub arutelu praktiliste kogemuste üle ning parimate praktikate jagamine loodusteaduste lõimitud õpetamisel.

Õpitu rakendamisel koolikeskkonnas õpilane:

- arendab teaduspõhist mõtlemist, iseseisvat uurimisoskust ja praktiliste probleemide lahendamise võimekust läbi kaasaegsete teaduslike meetodite kasutamise,

- omandab oskuse seostada loodusteaduslikke teadmisi igapäevaeluga, tehes teadlikumaid keskkonda puudutavaid otsuseid ning kujundades jätkusuutlikke hoiakuid.

Täiendusõppeprogrammi läbinud õppija:

- oskab planeerida ja läbi viia keemia ja füüsika integreeritud praktilisi töid, rakendades teaduslikke meetodeid ning kohandades neid õppijate vajadustele;

- valdab kaasaegseid laboratoorseid tehnikaid (fotomeetria, pH määramine, pindpinevuse mõõtmine) ning oskab neid loodusteaduste õpetamisesse lõimida, et aidata õpilasel loovalt lahendada loodusteaduslikke probleeme;

- oskab kasutada digikeskkondi praktiliste tööde tulemuste analüüsimiseks, visualiseerimiseks ning teaduslikult korrektsete järelduste tegemiseks, et aidata õpilasel loovalt lahendada loodusteaduslikke probleeme;

- oskab rakendada probleemi- ja uurimuspõhist õppemetoodikat, mis arendab nii õpetajate kui õpilaste analüüsi- ja argumenteerimisoskusi;

- suudab lõimida kestliku arengu teemasid loodusteaduste praktilisse õpetamisse, muutes õppetöö aktuaalsemaks ja seostatavamaks igapäevaeluga võimaldades arendada õpilastes teadlikkust ümbritsevast ning kujundada teaduspõhiseid hoiakuid.

Koolitajad:

Karin Hellat MSc (kolloid- ja keskkonnakeemia)

Heili Kasuk PhD, Tartu Ülikool, keemia instituut, füüsikalise keemia lektor,

keemiahariduse õppetooli juhataja, keemia instituudi asedirektor õppetöö alal

Jaanus Uibu MSc, Väike-Maarja Gümnaasiumi loodusainete õpetaja, Tartu Ülikool Uurimislabor

Jörgen Metsik PhD, keemiaõpetaja, Miina Härma Gümnaasium ja TÜ Uurimislabor

Joana Jõgela MSc, MEd, Tartu Ülikool, keemiahariduse õppetool, keemiaõpetaja, Hugo Treffneri gümnaasiumi ja Tartu Luterliku Peetri kooli keemiaõpetaja

Maarja Täht Tartu Ülikool Uurimislabori koordinaator

Väljastatav dokument: tunnistus

Tegevust "Haridus- ja noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendusõpe ning järelkasv" kaasrahastab Euroopa Liit ning koolitusel osalemine on õppeteenustasuta.

REGISTREERI END KOOLITUSELE SIIN